Et ulgulastel oleks tegevust, pidasin vajalikuks ette näidata Nõmme Spordikeskuse seikluspark. Ronivad ja kiljuvad (tütred), liuglevad ja laulavad (poeg ja ema). Park oli ülerahvastatud, ilm ilus - seega pakkusin välja, et einestaks kohviku terrassil, millelt avanes hunnitu vaade läbi jõusaali klaasseinte jõmmivatele lihastes noormeestele (talle) ja välibasseinis külmetavatele neidudele (mulle). Pisuke segadus tekkis leti taga menüüd uurides, sest ulgueestlasel oli kindel aoov ja arvamus, et tema piirdub vaid klaasi veega. Võta-võta endale ära, rääkis ta, ma piirdun klaasikese veega. Pakkusin küll, et võtan tema vee koos enda pisikese pannkoogikesega koos, aga ta ei lubanud. No võtsin oma pudeli ja klaasi ja kobisin lauda. Mõne aja pärast järgnes ka ulgueestlane ja laud sai kraami täis. Vaata ise - oma silm on kuningas:)
Muidu on meil kõik hästi.
Pagan, tundub päris hää söögikoht olema...
ReplyDeleteAga ma nüüd kergel dieedil, ei saa kontrollima minna (kuigi vaid 15 min jalutada sinna) :S
HEAD ISU ...
ReplyDeleteKohvi..ma tunnen et vajan seda kohe!
No mida asja, kakaotass hirmutas Nipitiri kohvi jooma?;)
ReplyDeleteUurisin põhjalikult, mida pealinnas siis süüakse-juuakse. Tegin pildi suureks, aga ikka ei saanud aru, kui palju toitu oli lauale kuhjatud.
ReplyDeleteSiis tuli meelde, et ise olen täna lõunaks söönud maasikaid ja õhtuooteks kirsse.
Peaks vist ikka klaasikese vett ka peale jooma;)