Minu Jaanipäev

Seekord Hiiumaal, üle mitmete-mitmete aastate. Mis ma siis tegin? 1.Puhastasin kaks ust vanast värvist. Ustel oli ükskõik. 2.Parandasin lamba-aia ühe vaia maassetagumise moel. Lammastel oli ükskõik. 3.Kuulsin raadio-uudistest, et hea sõber ja kursavend oli lõkketegemise vajadusest valesti aru saanud ja enda hallataval territooriumil mõned bussid maha põletanud. Mul oli tegelikult ükskõik;) Kuidas õigesti Jaanipäeva kombeid tähistada, võib vaadata lisatud videolt.
Ja oi kurja, ma jõin pidulikul puhul ühe tillukese coca-cola kah:D

Ikka haisen - kaks lugu

Eelmisel nädalal pidin kohe tööpäeva hakul visiteerima üht rahulolematut tellijat, kes enam ei leppinud torumehe seletustega, vaid nõudis ülemust kohale. Temal tuleb äravoolust kanalisatsiooni haisu. Vedasin ennast kohale (sel hommikul jäi Südameasi vaatamata ) ja esimese asjana teatab too proua, et kus nüüd ma enam kanalisatsiooni haisu tunnen, teie lõhn käib kõigest üle! Ma tänan, ma tänan ja loodan, et ta ei mõelnud vaid mu odööri:D
Reedel läksin ARK-i pojale abiks, tegi ju autoooli eksamid ära, nüüd veel ARK-i kadalipp. Vajalikus kabinetis istus laua taga tugev tädi. Endine miilits, panin ta kohe paika. Ilmselt nii oligi. Tema laua kõrval oli üks tool, sinna sättis end istuma peategelane, mina seisin poisi taga alandlikult püsti. Mingil hetkel ulatati mulle avalduse vorm, et mina kui lapsevanem ja blaa-blaa-blaaa. Sättisin end miilitsatädi vastu istuma.
-Istuge sinna kaugemale-, kamandas tädi. Vaatasin segaduses ringi.
-Jah, sinna kaugema laua taha!-kärkis miilits.
Küllap ma ikka haisesin jubedalt, endalgi hakkas häbi...

Pildil kaltsakas Kaputsiinide bulvarilt

Kõikide trullade summa

Sünnipäevakuu esimestel päevadel talvejopet jahtides (rege rauta suvel) avastasin, et Mr. Hollies on küll suur ja usinate slaavitaridest müüjatega kauplus, aga sellest hoolimata ei suutnud kenad näitsikud mulle leida rohkem kui kaks jopet, mis mu ümara kere ümber raskusteta haarduksid. Kuigi mulle kumbki eriti ei meeldinud, tuli ometigi kahe keskmise vahel valida. Valisin parempoolse. Nagu alati;) Kiusu pärast ostsin saapad ka. Nende valik oli lihtsam, jalad veel paistes pole. Samal tunnil tegin otsuse, et kõikide trullade summa on ületanud igasugused siivsad numbrinäidud. Olen kerglasest lapsepõlvest saati olnud nö. raske kondiga - keskas kaalusin akuraat 90 kilo, kuigi pilte vaadates olin toona nagu seesamune....pilbas:D Tipi ajal võtsin hea elu ja õlu peal muidugi juurde ja resideerisin aastaid ilusa kolmekohalise numbri turvil. Mõned aastad tagasi jäin igauguste asjaolude kokkulangemise tõttu haigeks ja olin haige kohe mitu aastat, selle ajaga lisandus veel kümmekond kilo ja viimane kümmekond veel mõni aasta tagasi. Igasuguste asjaolude kokkulangemise tõttu....
Seega aprilli alguses otsustasin lihtsate ja käepäraste vahendite kasuks ja loobusin päevapealt igasugusest maiusest ja mis minu arvates kõige tähtsam - täielikult värvilistest ja magustatud jookidest, mida seni olin pruukinud keskmiselt liiter päevas. Praaktiliselt iga poeskäik lõppes ka suure sinise fazeri tükkhaaval läbihekseldamisega. Õigustasin ennast, et organism nõuab. Sitta ta nõudis;) Läksin vee peale üle ja olen ikka täitsa elus, isegi rohkem varasemast!
Ja nüüd on mul hea meel kutsuda kallid kaaskannatajad osalema kapitalistlikus võistluses parima saleneja nimetusele - 75 päevaga on mu kehakaal kahanenud 7 kilo!
Ligi 100 grammi päevas. Muidugi annan aru, et esimene ots on lihtne, edaspidi nii lõbusalt vist ei lähe. Aga ikkagi - kuigi päris mõtetes paikapandud kaalunumbrit jaanipäevaks ma ei saavuta, palju puudu ka ei jää. Ja kõndida, lugupeetud, on ka nüüd juba märgatavalt kergem, ilma naljata!
Tõsi küll, eile kaalult maha astudes, hakkasin juba tasakesi mingit fataalset, kaalulangetavat haigust kahtlustama.
Noh - trullad, tüsedad ja lausa paksud - lööge kampa!
Pldil katsetan poja motorollerit. Pidas vastu küll.

Joop!

Otsustasin mõni aeg tagasi enda egoistlikku loomust isloomustavast lõhnast loobuda ja pika ja piinarikka valiku tulemusena hankisin Stockholmi laevalt Joop!nimelise afteka. Täna pikaajalise hankija müügimees tõstab äkki arvelt pilgu ja küsib huvitatult, et mis lõhna ma kasutan:D Lõi natuke pahviks kohe. Muidu sihuke tore poiss, tunneme aastat kümme ja eks poisist on sirgunud mees, hakanud kah vist habet ajama. Joop, ütlen konkretselt. Ahhaa, ei jää müügimees rahule, aga misse maksis? Ütlesin enam-vähem numbri ja lisasin totakalt, et laevalt ostsin, sain sealt ehk tiba odavamalt. Aga kuidas seda kirjutatakse, pärib poiss ja kribab paberitükile JOB - niimoodi vä?
Nonii, nüüd on mul õhukesele leivale lisaks ka veel töö lõhn juures:D
Reklaampilt selliselt toredalt kodukalt nagu www.aftershave.uk

Pringi peffeliga poiss

Sihuke sportlik kah veel, värviliste kirjadega kombe seljas - sihuke nagu eelmise sajandi alul suplejad kandsid - ja muidugi kiiver ontlikult peas. Sõitsin sihuksest velosipedistist kaarega mööda. Jõudsin foori taha kollasega, süttis punane, mina seisan, aga värviline, pringi peffeliga poiss, tuleb tagant hooga ja sõidab üle. Muidugi, hea julge sõita, tegu ju jalakäijate ülekäiguga. Vangutan pead ja ootan ise kenasti rohelise ära;) Sõidan peffelist mööda, ees paistab taas vilkuv roheline, krdi punane laine sihuke. Jään tasapisi seisma ja juba huviga ootan prinki tegelast. Sealt ta tuleb, jälle hooga! Jalakäijad tulevad ka, natuke väiksema hooga. Annan törtsu signaali, et jalakäijaid hoiatada ja samas ka peffelile, et krt, võta ometi hoog maha. Aga ei, meister sõidab ja meister näitab veel käemärkidegagi midagi.
Hoia piip ja peffel, poja, kõik pole nii leebed nagu mina, rahumeelne roheline konn;)
Pildil uurib pringi peffeliga poiss, kas on ikka veel prink. On, poja, on, lase aga edasi;)

Autogeenne treening

Mina olen läbinud kursused. Autogeense treeningu osas nimelt. Kahtlastel kaheksakümnendatel toonases Hullumajas. Kusjuures meie väikest gruppi juhendav arst jäi regulaarselt autosugestsiooni käigus magama enne treenitavaid;) Eelnev oli kõik sissejuhatuseks minu isiklikule ja mitte kindlasti absoluutsele tõele pürgivale arvamusele meie armastatud linnapea hr. Savisaare kahtlastest mobiilisõnumitest laialé auditooriumile. Et miks just "Tõuse ja sära?" Aga seepärast, et hr. Savisaarel on probleem. Probleemi lahendus peitub autogeenses treeningus ja nagu me kõik teame, otsustav osa on seejuures korduste arvul. Nisiis soovis patsient Savisaar otsustavalt parandada enda tervist ja väljanägemist ja seesama "tõuse ja sära" pole miskit muud kui õnnetoov mantra. Kui mantrat piisavalt sageli ja hingestatult korrata, annab see kindlasti tulemusi!
Ainult selles pole ma kindel, kas kodanikul on probleemid esimese osaga mantrast "tõuse" või siis tagumisega "sära". Aeg näitab.

Pildil autosugestsiooni ohver (habemega, istub), keda kuritarvitab irvitav doktor (pikkade juustega, seisab)

Poliitvangla

Et ei saa koalitsiooni kokku? Ainult mölisevad ja ära ei tee?? Aga teeme nagu paavsti valimisel - ajame need era-ja kerakonnad Stenbocki majja kokku, keerame uksed lukku, aknad taome laudadega kinni, piirame maja lihtsate valijatega kahekordselt ümber, süüa-juua ei anna ja enne uksi ei ava, kui Stenbocki maja korstnast suitsu ei tõuse. Kui märkame suitsu kuskilt mujalt, valime õige numbri (vt. eelmine postitus).
Kord peab olema. Veel parem kaks korda!
Pildilt näeme, et koalitsioon on koos.