Kriketiässad

Tänane kahe Tallinna tublikooli vaheline kriketimatsh lõppes paremate võiduga 63:62. Ega ma saanud vaatamas käimata olla. Mäng toimus hipodroomil, kus Eesti ainus ametlik väljak. Poja klass oli juba kevadest saadik harjutanud ja nii tehtigi Rannakalju koolile tuul alla. Et asjast aimu saada, lugesin enne ja ka pärast kodukat
www.kriket.ee, sealtsamast on ka võiduka kriketiseltskonna pilt, kus ka poeg on pihku krahmanud leivalabida-sarnase kurika. Veel üks dzhentelmenide mäng:D

Klassikoosolek

Olude sunnil sunniti mind osalema poja klassi lapsevanemate koosolekul. Kus koos palju inimesi, saab alati nalja. Kõigepealt ei mahtunud ma tooli ära - seal on sellised salalikud klapiga asjavärgid, et tõstad klapi üles ja toetad tagumiku maha, aga siis minu puhul klapp enam kinni ei lähe, kuigi mu vatsa ümbermõõt on märgatavalt vähenenud võrreldes kevadega ja ka kaalunumbri sain eelmisel nädalal allapole järjekordsest nulliga lõppeavat numbrist. Siis potsatas minu kõrvale naisterahvas ja ema, kes mulle tuttavlikult "tere" sosistas ja uuris, kes mul siin klassis käib. Piidlesin teda silmanurgast ja tasapisi hakkas meenuma ammune ekstreemsuplus tollases Truda ujulas, mis mingil arusaamatul põhjusel toimus öösel, kõhedusttekitavalt vaikses ja inimtühjas basseinis....Mis ei meenunud, oli tolle matsakaks muutunud naisterahva nimi. Küsisin isegi pojalt, mille peale too pahuralt porises, et ega ta oma klassi tegelaste vanemaid tunne. Ei tunne enam minagi:D
Klassijuhendaja rääkis kah asju. Et parem oleks kooli visiteerida koolivormis, aga kuna enamik gümnaõpilasi seda niikuinii ei tee, siis oli ta välja mõtelnud teatud trendid, mis kohe moodsalt ekranile kuvati. Kaks näidet.
1.Riietus ei tohi olla neoonvärvides ega keha paljastav. Mulle assotsieerus kohe miskipärast seltsimees Borat ja tema saatanlikud seiklused Ameerikas.
2.Riietusel ei tohi esineda vulgaarse sisuga väljendeid. Siinkohal meenus mulle üha kaugenev keskiga, mil ma ühes kaunis Vahemereäärses linnakeses üritasin tänavakaupmehelt odavamaks kaubelda vutisärki just jalgpallitrennidega alustanud noormehele. Noormees ise seisis ostule kategooriliselt vastu. Särk oli küll tema tollase klubi värvides, ilus rohekas-kollane (nagu kleidike, eksole), aga särgi seljal ilutses rasvane kiri KAKA
Veel räägiti moodsast ja kahtlemata innovatiivsest IB õppest, millest jäi mulle meelde see, et kuigi tundide külastamine pole kohustuslik, fikseeritakse ikkagi puudujad ja kui puudutud tundide arv ületab 20% kogumahust, õpilane lihtviisiliselt visatakse tollest IB-õppekavast välja. Puududa tohib vaid etteteatamisega, takkajärgi tõendeid ei arvestata. Aga kui, ptüi-ptüi-ptüi, laps hommikul kooliteel nt. avarisse satub ja peakene sidemeis haiglas lamab? Päev punasega ja ainepäevikus ühed? Siis kohtasin enda kunagist kardioloogi, kes nüüd poliitikas ilma teeb. Juhuslikult kuulume samasse erakonda:) Tahtsin tale kangesti ligi hiilida ja öelda, et tervist parteikaaslane Kardioloog (tegelikult on tal ikka nimi ka), aga koosoleku lõppedes pani kardioloogist erakonnategelane nii kiirelt punuma, et ma ei jõudnud longates järele.
Sügisel ähvardatakse ka tütarlapse kooli lastevanemate koosolekuga ja poja arenguvestlusega. Kas mind sinna lubatakse, veel ei tea:D

Pildil muidugi keelatud kooliriietuses kodanik Borat koos klassiõdedega.

Annavad tasuta

Tööd pole, logelen niisama ja ajaviiteks käin mööblikruvisid ostmas. Juhtus nii,et vaja oli täpselt üks tükk. Järve Keskuses on kena furnituuriga kauplev lavka, astusin leti äärde, näidisnublakas näpus ja kohe leidsin! Kruvi maksis 40 senti. Vaatasin pea viltu ja otsustasin, et kui juba priisata (mäletate ju Panikovskit ja tema kahte hapukurki?), siis priisata ja tellisin kaks. Rahakotis oli mündisahtel täiesti tühi, lehvitasin sajakroonist ja pakkusin müüjale, et kas see või kaardimakse. Vanemat sorti (aga endiselt kenade näojoontega, ma ütleks, et isegi õilsate näojoontega) müüjatar vaatas teraselt mu nälginud nägu, ammuajamata habet ja rasvast juust, ning teatas, et ma saan need kruvid tasuta! Oh õnne ja rõõmu!! Lugesin blogipuust Rentsi kirjutet Liiniposti-Kristjanist, kes suures rahvuslustuhinas dekoreeris enda purustaja-bemmi riigilippudega, mida muideks keegi kodanik Kruuve kommentaaris järjekindlalt EÜS-i lipuks nimetab, ja mõtlesin, et rahvuslust saab ka teistmoodi väljendada - nimelt kinkides hädas kodanikule kaks kruvi. Rikkamad annetagu kolm!

Pildil lahke müüjatar. Proovige teiegi tasuta saada!

Kiirladumine

Laps teeb tõsielusarja. Ega ma sellest eriti rääkida tohi, aga kuna mõned päevad tagasi küsis ta minult ehitusalast nõu ja abi, siis ma natuke avalikustan. Võttegrupil vaja inime sisse müürida. Küsimus kõlas nii, et kaua aega võtab ja mis maksma läheb. Koos küsimusega oli mulle lisatud ka spetsialisti arvamus kolmel leheküljel. Loen siis spetsialisti arvamust ja saan teada mitu uut ja huvitavat fakti. Et hea müürimees laob ca 50 kivi päevas, aga vot Kristjan Kärber oli sihuke kõva mees, et ladus tervelt 100:D Et müüri ei tohi laduda üle 6 kivi kõrguse korraga, muidu kukub ümber.....Et segu kivistub 24 päeva:D Töö hind on kah jube kallis - olevat 20...25 krooni vahel kivi. Ehhh!
Ilma erilise pingutuseta meenutasin EÜE-suve Hiiumaal, kus nimetet tütre ema ladus täitsa vabalt päevas üle 100 kivi, kusjuures kaksiratsa müüril istudes. Pärast seda suve saimegi lapse, küllap müüriladumine stahhaanovlikus tempos aitas:D Aga Kärber (tema nime kannab prageu Ehituskool) ladus tõesti kiirmeetodil ja kuni 2000 kivi päevas, seejuures oli tal abiks terve kamp kivitassijaid ja mördisegajaid. Tänasel päeval saab töömees kivi eest kuni 5 krooni ja see on suur kivi, silikaat (niipalju, kui seda veel laotakse), on odavam.
Betoon, muide, kivistub lõplikult 28 päevaga, kusjuures normtugevuseni 7 päevaga.
Kirjutasin siis oma arvamuse lisaks ja jäin vastust ootama. Siiamaani ootan. Vist on kogu võttegrupp vallandatud:D

Pildil vallandatud võttegrupi liige. Taustal produtsendi poolt laotud lohakas müür.

Mulle meeldivad püksata naised

Kuulsin YLE 1 uudistest (kena ja hariv meelelahutus mõne tunni tagant), et Khartoumis oli seltskond naisi julgenud püksid jalga tõmmata. Hea shariaadiseaduse alusel karistati neid karmilt - 10 korda rooska, aga vat ei tea, kas palja või püksistatud tagumiku peale. Pean ütlema, et ma olen Khartoumi seltsimeeste otsusega täiesti rahul - nimelt selle osaga, mis puudutab pükste olemasolu - mulle meeldivad ka püksata naised rohkem!

Pildil grupp naisi Pirita rannast, kes on julgenud endale püksid jalga tõmmata. Rooska neile!

Lollide klass

Mu hea ja tubli laps sai teada, et uuest õppeaastast tuleb alustada D-klassis.
Algul nagu polnud häda miskit, aga eks targemad teavad paremini ja nii laps küsibki:
-Issi, kas D-kassis käivad rumalad lapsed?-
-Ei,ole nüüd-,rahustan last. Tegelikult hakkasin ise kah meenutama, et minu kooliski löödi meie neljas klass kolmeks ja tookord öeldigi avalikult ja häbenemata, et viiendas jagunetakse vastavalt õppetöö tulemustele. Mind määrati eliitklassi:D A-sse siis. Lapsel seni viielised tunnistused, A-klassi vääriline, kuidas siis niimoodi? Aga selguski, et liitmiste-lahutamiste ja poliitmängude tulemusena ühendati koole ja klasse, ning niimoodi need uued tähed tekkisidki. Nothing personal;) Lisaks on klassi juurde tekkinud 9 uut õpilast! Julgegu veel keegi vigiseda, et rahvastiku taastootmisega on jama - sünnib juurde isegi viiendasse klassi!

Pildil teadmistejanune kodanik viiendast deest.