Õpetaja Helmil oli kena komme mudida õpilasi kõrvust, eriti poissõpilasi. Tegelikult ma ei mäletagi, et ta oleks tüdrukõpilasi kõrvust kitkund. Kui oli lemmikõpilane (nagu näiteks mina), siis mudis hellalt. Kui oli laisk ja kirjutas veel vigadega (nagu näiteks Armand), siis päris sikutas kohe. Poisil olid vahetunniks ikka kõrvad punased. Kui õpilane Helmit eriti ei huvitanud, siis ta toda ka kõrvust ei sikutanud. Õpetaja Helmi andis meile eesti keelt ja kirjandust.
Eile koolist tulles oli tütrel nutuvõru suu ümber - klassijuhataja vallandatakse!
Selgus, et too, viiekümnendates eluaastates matemaatikaõps, oli 7. klassi kurijuurikal distsiplineerimise eesmärgil ja klassi segamise eest (viskas kedagi mobiiliga, kolistas metalljoonlauaga vastu lauajalgu, karjus ja ropendas) kuklatutist kinni võtnud ja tutistanud ning siis dire juurde saatnud. Nagu õpetaja hiljem vanemate listile saadetud kirjas tunnistas, see oli viga. Noor nannipunn läks ja kitus direle ära, kusjuures mitte iseenda ebaõpilasliku käitumise, vaid õpetaja ennekuulmatu vägivalla tema kallal. Dire kutsus õpetaja välja, kuulas pedagoogi ära ja palus kirjutada lahkumisavalduse. Noor kukk jooksis samal ajal juba koolimajas ringi ja kires kõigile, et nüüd saab mata õpsist lahti. Tüdruku klass tormas seda kuuldes õpetajate tuppa, et õpsilt aru pärida, see ei saa ju ometi nii olla?! Aga oli ja on. Tänaseks on kokku kutsutud lastevanemate koosolek, ehk õnnestub hea õpetaja koolile päästa. Kolme aasta jooksul, mil ta tüdruku õpetaja on olnud, oleme korduvalt kohtunud ja suhelnud - selline rahulik ja kaalutletud ütlemisega proua.
Ikka lähen koosolekule ja püüan poolt olla. Kui ma ise ammustel aegadel ja olude sunnil ühe õppeaasta ajalugu õpetasin seitsmendikele ja kaheksandikele, siis tegin ikka pätti ka - isegi klassipäevikuga viskasin üht tegelast. Ainult kaebama ei jooksnud see poiss ja edaspidi saime rahulikult hakkama;)
Kui keegi tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, kes tunneb õpetaja Kellet, andke minu tervitused edasi!:)
Pildil ilus hetk minu õpetajaelust - järelaitamistund 8. klassi õpilasele.
No kelle õpetaja see Kelle oli ja kelle käest peab Kelle kohta küsima?
ReplyDeleteTegelikult hoian õpetajale pöialt. Mäletan, et ka minu laste kooliaegadest on 2 juhtumit, kus lapsevanemad saavutasid võidu.Ühest saime lahti ja teine jäi alles.Joonistusõpetaja oli kõva joonlauaga vastu pead virutaja.Põhjuse selle jaoks leidis alati. Isegi siis, kui mõni pintsel või paber oli koju ununenud.Direktor põhjendas siis, et tal pole kedagi asemele panna.Vahepeal oli ju karm aeg, kus noored õpetajad läksid parematele ja tasuvamatele kohtadele ja koolides oli väga palju vanemaid õpetajaid. Noored lihtsalt ei tulnud väikese palga pärast.Kui minu kolmas laps läks kooli ja sama terror kordus uuesti,siis saime vanematega asja niikaugele, et järgmisest veerandist oli uus joonistamise õpetaja.
Eesti keele õpetajaga juhtus umbes sama, kuigi veel inetum lugu.Loomulikult on lapsevanem oma lapsega kuningas, aga õiglus võitis siiski.Mul on siiamaani selle üle siiralt hea meel, sest minu neljandal lapsel õnnestus sellesama õpetaja klassis õpilane olla.
Ajad on muutunud(ja lapsed koos nendega). Enam ei tohi lapse poole hingatagi, saati kedagi katsuda, paitada või ...- ma ei julge mõeldagi- kõrvust sikutada.
ReplyDeleteÕpetajal on soovitav olla ilma närvideta, sest isegi raudsed närvid võivad vahel üle kuumeneda.
Kas lastevanemate koosolek päästis midagi? Ühe huligaanse jõmpsika pärast töö kaotada on ikka liiga ränk hind.
Vallandati. Kogu seaduse rangusega:(
ReplyDeleteVäga karm lugu ja kahju...õpetajast ja tema headest õpilastest.
ReplyDeleteJa siis me veel imestame, miks noored ei taha kooli õpetajaks minna...
ReplyDeleteKui õpilasel on kõik õigused ja mitte ühtegi kohustust, siis ma ei kujuta ette, mis tulevik meid ootab...
Aga teil soovitaksin edasi võidelda, see direktor on kah üks paras möku. Soovitaks selle pätipoisi elu koolis nii põrguks teha kui vähegi annab, tüdrukud on ju väga osavad kiusama.
Kurb.
ReplyDeleteSamas imestan kuidas lastekaitse tegelased kirevad pidevalt late õigusi kuid ei iitsatagi laste kohustustest (mis ju tegelikkuses on täiesti seaduses olemas, kasvõi inimõiguste seaduses)
Kogu seda "vägivalla vastu" liikumist on alustatud valest otsast. Keeldude ja käskudega ei saavuta loodetut. Koostöö on võti, kuid enamus ei suuda muudmoodi suheldagi kui vaid võimumängudega. Seepärast ka läbikukkumised.
Kõige suurem karuteene, mille valitsus vastu võttis oli just õpetajate tegevuse piiramine ja lastele ainult õiguste kuulutamine.
Loomulikult on igalühel õigus olla selline nagu ta soovib, kuid samas tuleb mõista, et sama õigus on ka sellel teisel, kelle õigust eriline olla ja kuuldud saada oma õiguse saavutamiseks jalgealla trambitakse.
Puhh sai pikk ja keeruline jutt. Idee aga selles, et see kukeke ei taipa, et oma tegevusega ta rikub teiste, klassi ja õpetaja, vajadust tegeleda ja tähele pandud saada.