Õhtusel koerasörgil hankis Artur raudtee veerest rohust kellegi vähemalt kolm aastat vana kondikribala. "Jäta" käsklus, mida me koolis olime harjutanud, ei mõjunud. Koer vaatas peremehele altkulmu otsa, heitis "lama" asendisse ja hoidis suu kinni. Isegi ei lätsutanud. Konditükk oli sedavõrd huvitav, et muidu põõsastikust kerkivad vastupandamatud aroomid ei tekitanud loomas mingeid emotsioone. Vantsisime kodu poole, korra proovisin veel "jäta" käsklust, aga koer istus maha ja vaatas kõrvale;) Diplom tagastada, ma ütlen;) Jõudsime koju, koer ronis kuudi katusele ja pööras mulle selja.
Õnneks sõitis mööda jalgrattur, kõikide koerte stammvaenlane. Koer kargas püsti ja tegi paar korda rrrraaauhhh.....ja muidugi kukkus konditükk suust. Mina olin kiirem!
Pildil on Artur leidnud sobiva kondi. Koos koeraga rõõmustab ka juhuslik mööduja (naissoost, mis sest, et pükstega)
3 comments:
Õpetlik lugu: ära kaota valvsust (koer), muidu oled kondist ilma, sest alati on keegi, kes just sinu ...oma ihkab:)
No nii kuldseid sõnu võib ainult maa sool öelda! Kohe homme kirjuta see õpetlik lause roosa kriidiga klassitahvlile!
Aaaaa.... on teil koolis ikka tahvel ja krihvel või käib kõik digitaalselt?
Ohh-hissand, armas Konn, kas ma tõesti pean iga su postitust kommenteerima!? Ei pea, aga teen seda, sest neid kirjutajaid ja kirjutisi, millele kaasa rääkida, on jäänud nii väheseks, et näljane linnuke peab iga tera üles nokkima!
Et siis koertest seekord. Mul endal koera pole, sest ma ei saa endale seda lubada ;) Ma käin tööl ja mul on lapselapsed... Aga kõigil mu naabritel on koerad olemas ja ma olen nendega üsna hea sõber. Tagaaia naabril aga suri eelmine koer Cesar ootamatult ära ja juba talvel nägime uut kutsikat. Kevadeks oli temast saanud üsna suur koer, kes muudkui haukus meie peale:(
Mis teha? Loomulikult õpetavad koerad meile elu põhitõdesid. Ükskord oleks ka Berta meid aia-taguseid omaks võtnud ja lõpetanud oma haukumise. Aga seda protsessi kiirendas tunduvalt vana hea vahend, altkäemaks suitsuvorsti näol. Tln. linnavalitsuses teavad kõik seda...
Post a Comment