Isegi natuke jahe oli. Naise ikka veel kuumav ihu oli vaid poole meetri kaugusel, aga Armand ei täind magusalt nohiseva Aaza-Lea poole kättki sirutada, rääkimata mõnest muust kehaosast. Miskipärast mõni muu kehaosa ei kavatsenudki väljateenitud ööpuhkust nautida, vaid tuksles tundeliselt. Sama tundeline oli äsja lõppenud voodisamba nagu Aaza-Lea seda nimetanud oli. Kui palju keni sõnu oli Armandi lemmiku suust kostnud, kui higimärja pea ja tukslevate kehaosadega mees lõpuks naise kõrvale pudenes, kõik jõuvarud ammendunult! Armand ei mäletanud, et noore mehenagi sedasi rassinud oleks. Siis oli kõik ju palju lihtsam! Kogemusi polnud kelleltki ammutada, isa pistis ema ässitusel teismelisele pihku koredal paberil brošüüri "Noorukist meheks" ja ega naabripoisidki oma seiklustest suurt pajatanud. Ise pidi mehe eest väljas olema, enda kogemustest õppima.
Kaheksanda klassi siivsalt kooli aulas alguse saanud lõpupidu päädis klassivend Urmase - olgu muld talle kerge, jõi end surnuks - suvilas, kus tagasihoidlikud noormehed jäid peedikate pruukimisel suhteliselt mõistuse piiresse, aga klassi priimus-tütarlaps jõi end iseenda algatusel ja ka teiste ässitusel ikka enam ja enam täis, mis tipnes Armandi jaoks olulise seksi õppetunniga - maani täis naisega ei seksita. Tüdruk tassiti klassi-ja suguõdede heakskiitvate kilgete saatel tagumisse tuppa diivanile, kus kaks klassivenda tegid talle süütuse kontrolli, kusjuures see osa noorukitest, kes veel teadvusel oli, kõõlus kenasti ukse vahel ja vaatas pealt! Raske rutjumine mõjus piinavas piirituseuimas neiule niimoodi, et diivan, mehe eest olnud nooruk ja ka ta ise olid kaetud-kastetud peedika ja kooli aulas manustatud rosolje seedimata jääkidega. Hommikul tuterdati kuidagi bussile, mis seltskonna linna viis, aga nii palju oidu ja mehelikkust hiljutistel sugumürskudel ega kiibitsejatel ei jagunud, et täisoksendatud riietega tüdruk koju viia. Jäetigi bussi istuma! Keegi ei tea, kaua ta seal tukkudes ringe tegi. Hiljem toda riitust keegi ei meenutanud, tüdruk kolis järgmise õppeaasta keskel teise linna ja nii see jäigi.
Armand nihutas end ettevaatlikult Aaza-Leale lähemale, kints juba täitsa külmetas. Tukslev sõber oli kah rahunenud, hingamine taastunud ja tegelikult oleks pidanud vetsus käima, a kussa raatsid naise kõrvalt minna. Öelgu nüüd veel keegi, et penskar! Ma olen ikka veel kuradi kõva mees, praalis Armand mõttes. Oli ta alles hiljuti lugenud, kuidas mingis seksifoorumis keegi 40-aastane noormees kiitis oma kuuekümnendates armukest. Kirg teeb imet ja hea tervise, sealhulgas seksuaaltervise tagab regulaarsus. Regulaarsust oli paraku vähevõitu, aga nüüdsest see muutub, tegi mees optimistliku otsuse. Peaaegu kõike, mis on tuksi läinud, annab ju parandada! Aastate eest Aaza-Leaga kohtunud leskmees Armand ei osanud või tahtnud toona üldse naisi tõsiselt võtta. Naine oli naine, sai natuke juttu aetud, kui teemad klappisid ja natukenegi sädet oli, ka voodisse ronitud. Ega üle viiekümnesed naised enam pirtsakad olnud, oh ei! Pigem vastupidi. Mõnikord pidi karu häält tegema ja kätega vehkima, et kurjast pääseda. Naised tahtsid olla tahetud, mees tahtis üha uuesti ja uuesti kogeda teadmist, et ta on mees. Lihtne! Naisele polnud tähtis alati orgasmi saada, mehe füüsiline lähedus oli isegi tähtsam. Mees sai ju alati. Üldse ei kehtinud see lause, et naine saab alati kui tahab ja mees saab ka alati....kui naine tahab. Otsinguil naisi oli sedavõrd palju, et oma vanusegrupis tuli teha teatud mööndusi, et üldse meeste tähelepanu pälvida ja see Armandit erutas. Mina olen isalõvi! Mul on emaste haarem! Aga enam ei olnud see huvitav. Aaza-Lea nauding oli nüüd see, mis meest erutas. Veinjassametine orgasm. Kuklas pea. Paokil huuled, ülemine hambarivi alumist puremas. Kramplev tupp. Tema seeme naise reitel. Spermaselt suudeldud suu. Pisikesed punased kõrvad, mis orgasmi saabudes leekivpunasteks lahvatasid. Kümned pisiasjad, mida Armand polnud kunagi tahtnud, osanud või viitsinud naiste juures tähele panna. Isegi patareidega vigur ei lennanud kurja mesilinnuna mööda tuba ringi, vaid usina metroorongina sudis tunnelis edasi-tagasi. Natuke armukade oli Armand ka - lillakaspunasel rongil oli vaguneid isegi rohkem kui tema isiklikul. Aga tipu saabudes pagendati lillakaspunane alati tagavarateele ja nõuti Armandit. See erutas ja kihutas.
Armand nihkus tasahilju naisele lähemale. Pagan, mõtles mees, pidin ma nii laia voodi ostma - otsi õblukest naist nagu nõela heinakuhjas! Hästi aeglaselt ja hellalt asetas ta käe naise pehmele puusale ja pani silmad kinni. Mis võiks olla ilusam ärkamisest oma naise kõrval, oli tema viimane mõte enne suikumist.
Pildil kurnatud Armand ja õnnelik Aaza-Lea
