Armunelinurk

 

  Kord aastas peab ikka Baskini lavastust ka vaatama. "Tõde ehk valetamise meistriklass" Ohtu mõisas oli mitut pidi meeldejääv suveetendus. Kuna lavakujundus ja lavalised  arengud olid staatilised, mõjusid hüppavad-kargavad, kisavad-arutlevad, valetavad-vigurdavad tegelaskujud seda dünaamilisemalt. Igav igatahes ei hakanud. Teater käis ka pealtvaatajate hulgas - meie kõrval istus nii 8...9 aastane poisslaps, kes emale kõva ja selge häälega terve esimese vaatuse  küsimusi esitas:
"Kas see onu teab, et tema naine teise onuga magab?"
"Miks see onu peale magamist nii väsinud on?"
"Kas keppimine on sama, mis magamine?"
     Vaheajal oli ema pojale ilmselt armukesepidamise üllast kunsti lähemalt selgitanud, sest teise vaatuse ajal oli lapsel küsimusi märksa vähem.
   
 Pildil oleval  noormehel on püksis ilmselt  satikad, mis nõuavad tungivalt kohest sügamist, aga neiul on särgi all peidus mingi saladus. See on enesestmõistetav, et nad armukesed on!

Viiuldaja katusel

   

      Rahvusooperi külastus on alati elamus omast klassist - sätid siidisokid jalga ja linnutiiva kaela. Mulle meeldib teatrisse varakult saabuda - saab rahus ja vaikuses kultuuri sisse hingata, rosinavihavett maitsta ja ilusaid inimesi vaadata. Seekord oli ilusaid inimesi napilt - ma tõesti ei saa aru neist, kes tulevad ooperimajja teksades, pusas ja tossudes. Minge külakultuurimajja, minge vabaõhuetendusele, minge...., aga esindusteatrisse tuleb kultuurne inimene esindusriietes. Minul on selliseks tarbeks näiteks ülikond, triiksärk ja nagu eespool öeldud - siidisokid!
     Etendus oli ilus, aga elu ja teatrit näinud inimesena tundus mulle, et esimene, see 1989.aasta oma, oli parem, heledam ja värvilisem. Samas tegi noor Sallo mu arust seekord vanast Sallost parema rolli Goldena, aga see on ilmselt mu subjektiivne arvamus. Pealegi kadus päris vana Sallo ära - ei tulnud etenduse lõppedes kummardamagi.
    Lõpetuseks kiidan teist rõdu - oma lift, oma vetsud, oma kohvik, oma inimesed, ei mingit trügimist erinevates järjekordades - väga hea!

   Pildil kaks viiuldajat - üks noor ja teine vana. Noor on poogna koju unustanud.

Vanaisa kell

Noorem tütar Weekendil. Kolmas päev, suhtleme moodsal viisil. Kirjutan - ei midagi. Kirjutan veel - ikka vaikus. Mõne aja pärast kõll, vaatan - kirjutab, et sõivad hommikust. Kontrollin vanaisa kella - hakkab 6 saama, õhtul. Ajarännakud, mis muud:D Või käib kell kõvasti ette:P

Pildile on juhuslikult jäänud festivali külastanud välismaalaste autu.

Taaskasutus

   

  Enam me kasutatud vanne prügilasse ega metallolomi ei vea - need saavad uue elu ujuvvahendina. Vannsõidukil on kanalitorudest pontoonid, 12 V elektriajamiga sõukruvi ja mast hädaolukorras alukate SOS-heiskamiseks. Presenteerib hea sõber ja koolivend!

Ilupilt

Vikerkaar peldiku kohal:)