Mamma lood

Esimene lugu. Lapsena elasin vanaisa ehitatud üsna suures kahekorruselises suure aiaga majas. Lisaks majale olid korralikus majapidamises loomulikult kuur ja meil ka laut või kuurialune, kus enne nõukogude võimu elasid kaks voorihobust ja peale rekvireerimist üksnes kanad ning enamasti ka kukk. Kukkedega miskipärast aeg-ajalt juhtus midagi ja et kanad ikka muneksid, käis Mamma neid kuke asemel soputamas. Nüüd, ise Mamma-ealisena mõtlen, et Mamma oleks võinud ju ahtraid vanatüdrukuidki aidata! Kuna mul olevat Mamma hea süda, siis mina aitaks küll!
Teine lugu. Kui nõukogude võim otsustas elurajooni asemele rajada tehase, rekvireeriti meie majapidamine ning anti kahele leibkonnale Mustamäel kõigi mugavustega kahetoaline korter. Nii nad elasidki seal viiekesi, ei kanu ega midagi.Kuna ümberringi käis veel mikrorajooni ehitus, siis oli rajakene bussipeatuseni liigendatud mitmete kraavikestega, millest üleminekuks olid lahked ehitajad paigaldanud laudsillakesed. Sillakesi oli vähe, inimesi palju ja hommikuti moodustus sinna noortest, vanematest ja vanuritest järjekord. Sportlased, õppurid, sportlikumad täiskasvanud ja Mamma astusid sillakesest paar sammu kõrvale, sooritasid mõõduka hoojooksu ja hüppasid üle kraavi. Sillaületajate järjekord aplodeeris.
Kolmas lugu. Kui Mustamäel oli end sisse seatud, hakkas noorem põlvkond lõbutsema - eriti meeldis neile vanu tselluloidfilme põlema panna. Tegevust nimetati filmipommiks, tulemuseks oli pauk, palju tossu ning vastik hais. Ühel hommikul tööle minnes sattus Mamma teismelisest klutist pahategijale peale, haaras endast peajagu pikemal nolgil ühe käega kraest, teisega väänas käe selja taha ja taris neljandale korrusele, andes kurikaela üle tädimehele, öeldes, et temal pole aega pättidega tegelda, peab tööle kiirustama. Mamma töötas hullumajas sanitarina, raskete osakonnas.

     Tädi sai 77, heietasime lõunalauas mälestusi:)

     Pildil teeb Mamma üldfüüsilist.