Pirita objektile sebisin kaheksase konteineri, kahe objekti peale saaksin selle parajasti täis, aga lootsin mahutada ka isiklikku ehitusprahti. Nii veeresingi pärastlõunal eramute rajooni, torumees ajas kaubiku eest ja uhke kaarega asusin konteineri poole tagurdama. Äkki tormas torumees auto taha, vehkis kätega ja kargas edasi-tagasi. Selgus, et olin ühe rattaga juba poolenesti kraavis, mis asus väravaga praktiliselt ühel joonel ja peeglitest polnud midagi märgata. Muidugi tänasin Genat ja asusime üheskoos minu autot tühjendama. Püüdsin usinalt abiks olla, haarasin ühe korteri remondist jäänud ruloorulli, pöörasin hoogsalt, et seda prahi hulka visata ja...tabasin torumehe pead, kes karjudes pikali kukkus! Olin töömeest ruloo terava otsaga silma tabanud, Gena ei võtnud käsi silma eest, õnneks sõrmede vahelt verd ei tilkunud. Kui püüdsin teda püsti aidata, röögatas vihane torumees: "Ne trogaj menja" ja upitas end ise ettevaatlikult vertikaali. Silm jooksis vett ja nurgas oli näha marrastust ning hoogu võtvat verevalumit.
On mul veel lihastes jõudu!
Pildil päästan Genat uppumissurmast tema pisaratega täidetud basseinist. Pamela Anderson (jalad ülal vasakul) jälgib uppuja päästeaktsiooni stoilise rahuga.
Oo, ma tänan! Soovilugu Genast ei jätnud siin majas ka kellegi silmi kuivaks!
ReplyDeleteNagu ma meie mälestusväärsel kohtumisel mainisin - kõik minu lood on sünnitanud elu ise, nii ka tänane juhtum!:) Aga kui lugejatel soovi on, võin hakata kirjutama kogumikku ka Genaga juhtunud tõsilugudest, Armand ongi ära tüüdanud:D
ReplyDeleteLugejad ootavad Gena lugude kogumikku suure huviga!
ReplyDelete