"See on sinu maja," hõiskas noorem pojapoeg ja potsatas majakese lauale. Ohhoo, mõtlesin mina, ikkagi mõtlesid vanaisa peale! Peale vürtsikat risottot, paari klaasi veini ja jäätisega keeksi minema hakates haarasin laualt kaasa ka piparkoogimajakese.
"Kuhu sa selle viid?" uuris minia nõudlikul toonil. Peale asjaolude täpsustamist selgus, et pojapoeg oli silmas pidanud piparkoogimajakese visuaalset sarnasust kunagi minu, nüüdseks poegade Nõmme majaga ja minul polnud mingit legaalset alust piparkoogimajakese äraviimiseks, saati veel manustamiseks:D
Pildil Nõmme majake, mina paremal.
3 comments:
Katusel on sammalt vähevõitu, aga muidu jah päris sarnane. :D Kes vasakul on? Artur oleks ikka ka võinud olla.
Ukse kõrval ongi loomulikult Artur, valvab kodu!
Ohh-jahh! olid ajad, olid majad...
Aga küpseta ise uus maja!
Post a Comment