Piknik metsas

 

 Kusjuures catering vedas 10-käigulise õhtusöögi kohale! Üle põllu, kõrred vastu autopõhja
kõhisemas. Isegi minu nelikveolise võttis paaris kohas saba liputama!
Peetri sünnipäev.

Pildil kingitusküünal, kahemeetrine siuke:)

Anu Tali

 

  Kui dirigendipulti astub naine - näiteks Anu Tali - siis loomulikult mängib orkester nagu üks mees. Viiulid alustavad õrna vidinaga, alt teeb pisut mehisemat häält. Sekka rütmikat puhkpillitörtsu, hoog ja tempo tõusevad, naisdirigent vehib kepikesega nagu keegi Potter ja imede põld lainetab, lainetab, lainetab....Kui kepike osutab trummarile, on aega grande finaleks - ei jõua vaibuda suure trummi nahkne tümin, kui taldrikud kolksatavad valusalt ja vaskse kõminaga saabub kõu, päike ja silme ees sähvivad välgunooled kõik korraga. Lõppu tähistavad fagoti vaibuvad norsatused.  Kepike vajub longu, dirigent  kummardab ette ja taha, naaberkorter aplodeerib ning orkester üritab hingamist korda saada.
     Kontsert on seks korraks läbi!

     Juhin tähelepanu, et postitusel pole mingit sidet ei Anu Tali ega ühegi teise naisdirigendiga!
Pildil korrastab abikaasa õhtuseks kontserdiks partituuri.

20 aastat varem

  

 Helehall "Volga" mõõtis õõtsudes kilomeetreid. Vikerraadios laulsid Kukerpillid, täpselt nagu eelmisel õhtul "Rosselhozmaši" Eesti allettevõtte suvepäevadel. Armand oli heas tujus - kui raadiost tuleva sõnu teadis, laulis kaasa, kui ei, siis lihtsalt ümises. See ei lugenud,  et auto polnud tema oma, isegi sest polnud midagi, et auto ustele olid läbi šablooni plökerdatud stiliseeritud viljapead ja midagi veel slaavi tähtedega, et ta kõrvalistmel päevitunud jalgu sirutava kena proua nimegi ei teadnud ega lugenud ka see, et käekell "Poljot" unistas nüüd lendamisest Kabli rannamere liivases põhjas. Olid ikka päevad! See-eest loojus päike imekenalt, pea enam ei valutanud eelmise õhtu liialdustest ja just oli nimetu proua sillerdavalt naernud ainukese anekdoodi peale, mida Armand peast teadis.
   Suvepäevade viimaseks päevaks oli asutuse juhtkond tellinud kohalikult sööklalt uhke laua, mida dekoreerisid pisarais viina ja lipendavate siltidega õllepudelid. Nagu ikka mehisemate alade ettevõtetes, olid naised märgatavas vähemuses ja Armand oli isegi tiba kohmetunud, kui sattus pika laua ääres kõrvuti pikaripsmelise blondiiniga. Mees oli nii ähmis, et lasi naise nimegi kõrvust mööda, mingi kaheosaline ja justkui Liisi või Luisa. Igaks juhuks kõnetas Armand naist kolmandas isikus ja kõnetama hakkas ta naisterahvaid ikka peale kolmandat pitsi haljast. Viina viskas naabrinna igatahes meestega võrdselt, tõsi, peale kolme esimest napsi hakkas rohkem nagu mekutama. Pidu võttis hoogu, julgemad seltsimehed olid juba sättinud käed ümber naiskodanike ümarate õlgade. Armand nii julge polnud. Küll aga oli ta kõva tantsumees, kursustelgi ju käidud ja kohe kui kukrite kitarr plõnn! tegi, tõusis Armand, tegi kerge koogutuse, aitas õhetava naiskodaniku toolilt ja siirdus keskpõrandale siiberdama. Kaua ei saanud nad kahekesi poognaid teha, eesti mees on ju tantsulõvi!
Rahvas valgus lava ette kokku ja Armand suruti stiihia poolt vastu partneri kumerat kõhtu  ning naise pringid rinnad vedrutasid iidsel kombel valvele ka mehe aidavärava võtme. Uimastavas tantsuõhinas ei saanud Armand õigupoolest arugi, et reaktsioon tingis vastureaktsiooni ning see omakorda vastureaktsiooni. Huvitava nimega naise peopesa niiskus ja kuuldavalt välja hingates puuris proua oma kikk-rinnad veelgi sügavamalt mehe päikesepõimikusse.

       Armand ärkas ehmatusega, hing jäi justkui kinni, pea lõhkus ja suu kuivas. See tuli kohe meelde, et suvepäevad ju, polegi oma hubane voodi, aga polnud ka eelmisel ööl lohkumagatud vatimadrats presenttelgis. Lõhnas männipuidu ja naise järele, haises alkoholi ja jalgaununed sokkide moodi. Tekki polnud, seda asendas mingi kerge riideese. Vasak käsi ka ei liikunud. Siis sai mees aru ja tasapisi taastus ka mälu. Tema vasaku käe peal nohises naine, kohe päris ehtne naine. Higistele kehadele oli peale laotatud naise suvekleit. Naine kleidi all oli täiesti paljas. Armand ei julgenud hingatagi, liigutamisest rääkimata. Tea, kas ma enne äravajumist liigutasin, tulid mehele patused mõtted pähe. Lähemalt vaadata, rääkimata katsumisest, ta ei söandanud.

  Noh, Armandi-huvilised, kas põrutame edasi? Pildil "Rosselhozmaši" suvepäevad Kablis.

Tervisetrend

   

     Minust eeskuju võttes käis hea sõber samuti tervisekontrollis ja täna nurus minult kui tuntud hobidoktorilt kommentaare. No mida öelda - maksa näitajad olid pisut nihkes ja PSA number oleks võinud madalam olla,  kuigi jäi siiski normi piiresse.
      "Mida ma peaksin tegema?" uuris murelik sõber.
      "Regulaarne seks ja vähem alkoholi", oli minu konkreetne nõuanne - nii see tervis tuleb!

      Nagu pildilt näha, on minu analüüside klaas pooltäis, aga sõbra oma pooltühi - seda see kõrgem PSA tähendab!

Täiesti terve mees

   

 Mul on sedavõrd tore  perearst, et üritab mind igal aastal heade uudistega rõõmustada. Kutsub aga kontrolli, imeb verd, aheldab EKG aparaadi külge, kaalub-mõõdab. Eelmisel aastal ei julgenud minna, sel aastal olin vapram. No mida öelda - kasv kahaneb, kaal kasvab:D  Muidu olen ka igati eakohaselt terve mees (doktoriproua sõnad). Kuna üks näit tundus liiga hea, oli arstitädi sunnitud igaks juhuks üle küsima:
    "Olete ikka kindel, et te kolesterooliravimeid ei võta?"
No ei võta, midagi pole teha!

    Pildil uurin arsti saadetud tervisenäitajaid. Taamal Copacabana rand.

Tartu vaim

   

Selliseid tegelasi, kes laupäeval "Vanemuises" patseerisid, naljalt Tallinna teatrites ei näe! Noori, palju noori - ja kõik pidulikult riides. Mitmeid säravaid paare ja siis need üksikud vanamehed, ahhh!!
Kulunud ülikond, nõukaaegsed kingad, aga kõik viigitud, pestud, viksitud! Isegi õhk tundus vaimust tiine:)
    Tegime Tartu treti, programmis "Vanemuises" ulmedraama "Beatrice" ja pühapäeval ERM. Vahele mahtus veel väljasõit Lähtesse ja pojal Botaanikaaed. Majutusime "Raadimõisa" hotellis - suured ja külma ilma arvestades soojad toad, viisakas vannituba, aga alla arvestust hommikusöök, isegi keedumuna polnud, rääkimata mingitest saiakestest-keeksidest. Vorst-juust-peekon-praemuna ja kõik!
Õhtul, peale etendust, tellisime tuppa teed ja nii tee kui teenindus olid täitsa okei. Laupäeva õhtul, enne etendust, käisime hilisel lõunasöögil "Georgia Köögis" Rüütli uulitsas. Algul tundus teenindaja-poiss pisut äraolev, hiljem sulas üles ja spiikis vabalt kolmes kohalikus keeles, ka  road olid tulised - nii maitselt kui temperatuurilt, ruum oli hubaselt väike ja noori einestajaid täis.
    Teatrist ka. Täitsa vau! oli, eriti lavakujundus ja muusika. Sisu oli minu jaoks natuke raske, aga kahtlemata huvitav ja miks mitte mõnekümne aasta pärast ka reaalne. Ilmselgelt oli ka näitlejate mäng hea, sest etenduse lõpus tervitas saal neid püsti seistes ovatsioonidega. Üle mitme aja meeldejääv ja erutav teatrielamus!
   ERM võlus juba kaugelt. Lahmakas parkimisplats oli pühapäeva hommikul täidetud kümmekonna autoga ja muuseum praktiliselt tühi. Tubli tunnikese saime üsna muretult uidata, siis hakkas ka rahvast tulema. Kujutasin väljapanekut kuidagi massiivsemana ja rohkemana, algul ringi kõndides tundus kõik kuidagi killustatuna, aga pikapeale sain joonele ja lõppkokkuvõttes oli väljapanek ikkagi võimas. Keskendusin nelja-viiekümnendatele, täiesti käimata jäid näiteks rahvarõivad ja tänapäeva mood. Suhteliselt loiult uimerdades kulus kokku ligi viis tundi koos einestamisega.
 
   Pildil - vaimu ja keha tuleb vältimatult ka turgutada, teatriskäigu oluline osa on alati kohvi-konjaki amps!

Kark ja kassid

   

 

    Puustusmaa kirjutas ja Puustusmaa pani pildi liikuma - "Rohelised kassid" Artises oli ilus, mulle meeldis! Lugesin enne kirjutama asumist mitmeid arvustusi ja huvitaval kombel arvan üsna vastupidi filmikriitikutele - pigem ei saanud algul minema ja lõpus pidama, aga igav kindlasti polnud. Sellega olen nõus, et mitmeid huvitavaid liine jäi õhku rippuma - Nuteri, Vaariku ja ka Malmsteni (kes sel korral kanni ei näidanudki) tegelased olid huvitavad, aga hangusid  lõpuks kuidagi ära. Täitsa tore oleks teada saada, mis mõtted Puustusmaal ühe, teise ja kolmanda puhul peas olid! Kark oli hea, aga paraku kiilub ikka sinna Nipernaadi-aegadesse kinni - nagu Toomas 30 aastat hiljem:D
Kaks tegelaskuju, kes osa kenasti lahti mängisid - kaltsukamüüja Kaljuste ja tütrepoeg Sander, Sander veel eriti hästi!
    Kogu linastuses oli tuntavat slaavi mõju, kasvõi kohalike eestikeelsete litsikeste nabapluusid ja Nipernaadi, vabandust - Markuse - viiskümmend aastat vanad, aga hästisäilinud spordidressid:)
    Üldiselt on Artises alati tore käia, aga sel korral oli ka film 4+, minge vaatama!
   
    Pildil vigastatud kass Karguga, a tjegelt sai Kark sjurma! Vjot njii!

Retroroad

 

    Käisime tüdruklapsega uue aasta esimese sõidutunni puhul Kohvis&Klähvis, mille aknale oli tekkinud sissekutsuvalt kollasel paberil reklaamtekst - "Retroroad". Mulle meenus omaaegne TPI vana peahoone juures trammide lõpp-peatuses asuv puhvet, kus suurima naudinguga manustasime peale loengupäeva lõppu soojas vees ujuvaid keeduvorstikärakaid hapukapsaga ja rüüpasime sooja ning veelahjat pudeliõlut peale. Aga kuidas toitis, joomaijoo!
     Kui tänasel päeval  uurisin, kas keeduvorsti hapukapsa ja õllega saab ning muidugi põrandaleiva viil kõrvale, siis minu üllatuseks selgus, et retroroog oligi sardell hapukapsaga, ainult põrandaleiva asemel oleks mingi muu viilu saanud. Igaks juhuks piirdusime kaneelisaia ja pumpernikliga.

   Pildil on puhveti ette üles rivistunud trammijuhid, ees kükitavad kaks konduktorit. Tudengid muidugi mugivad sees keeduvorsti hapukapsaga.