Üldiselt olen Kabli külakogukonda kenasti sulandunud - vanamuttidele ütlen tere, maameestele viipan, noorematele naistele noogutan tüünelt ning lapsi võtan sülle. AGA!
Istusime laubaõhtal köögis, olime just lõpetanud rammusa õhtusöögi ning tinistasime veini, kui emand märkas jänest iluaias mingit põõsast närimas. Kargasin laua tagant, saunajärgselt hommikumantlis nagu olin, haarasin riiulilt vaasis peituva õhkrelva (Makarovi koopia) ja avasin mürtsuga aiapoolse ukse eesmärgiga paugutada jänes aiast minema ja et ta geenidesse läbi mitme sugupõlve settiks sellest hoovist kostvad õhkrelva plaksatused. Avasin ukse, tõstsin relva ja....viie meetri kaugusel asuva sireliheki tagant astus välja mingi mutt, siuke kuuekümnene:D Langetasin häbelikult püstoli, toppisin selle tagurpidi hommikumantli taskusse (enne muidugi kaitseriivistades) ja tagurdasin tuppa. Naerust puksudes tormasin kööki, suutsin vaid uksele näpuga näidata, pobisedes:
"Jänes, mutt, jänes, mutt!"
Emand läks siis ise seda "jänesmutt" imelooma vaatama. Oli naabrimutt, keda mina nägin esimest, emand teist korda, olla tulnud oma krunti vaatama, see asub meie kõrval, on kasvanud rohtu ja võsasse, hooned lagunevad, keegi midagi ei tee. Nüüd tundub, et panevad krundi müüki.
Suurest hommikumantlis kollist, püstol käes, juttu ei tehtud:)
Aga jänes lippas ka ilma püstoliplaksudeta üle põllu minema ja meie avasime järgmise veini.
Pildil jänesest kaitseliitlane.
Jänes jäneseks, muttide peletamiseks on leebemaid võtteid. Võid näiteks lõksu üles panna. Või veel lihtsam, ütle et sul on kolmas päev palavik.
ReplyDeleteOoo, muttide peletamises on mul suured kogemused:D
ReplyDeleteJänestega pean veel harjutama.