Sünnipäeva puhul rivistasin kõik saadaolevad lapsed üles ja sundisin nad teatrisse, VAT-teatrisse. Nooremal tütrel lasin autoga vedada, aga tüdruk sõitis nõnna kiiresti, et pidime teatrimaja ukse taga veerand tundi külmetama. Jaheduse vastu aitas kenasti "Vana Tallinna" nimelise nooruse-eliksiiri manustamine.
Noorim poeg ütles peale teatrit, et järgmisele etendusele läheb ta pensionieas. Nii hull spektaakel nüüd polnud, aga kuidagi tolmune ja rusuv küll. Albert Camus "Võõras" Sakala teatrimajas.
Musid, kallid, õhupallid.
ReplyDeleteNeiu - paluks punaseid!
ReplyDeleteNostalgiliselt: edu töös ja õnne isiklikus elus!
ReplyDeleteTänan, Bianka - arutasime just sõbraga, et järgmine verstapost oleks 666:)
ReplyDeleteRoosivarred!
ReplyDeleteOkastega? Aga nupukesed??
ReplyDeleteÄra muretse, kõik on parimatest parim ja hinna sees.
Delete