Tädi Tiiu (kaheksakümne nelja aastane, aga ikka veel käbe) ei nuuma panka, võtab pensipäeval enamiku rahast Maxima poe kõrval olevast automaadist välja. Viimati läks kuidagi nii, et sisestas kolm korda vale PIN-i (ta ise ütleb TIMM) ja masin sõi kaardi ära. Seisis mõnda aega automaadi kõrval, ootas ja koputas metallist jurakat, aga ei midagi. Kaart lännu, raha neetu! Vantsis siis lähimasse (kaks peatust) Swedi kontorisse, aga seal jälle häda - kuna vanainimene vara liikvel, siis kontor alles kinni. Sättis ennast sabasse, seisavad sõbralikult ja siis teatab tema taga seisev vanamees:
"Näh, seal kontoris palju lühem saba!"
Tädi Tiiu vaatab. võrdleb järjekorra pikkust ja sups! teise sabasse. See ju lühem! Uksed avatakse, rahvas voogab sisse ja tädi Tiiu oma muret kurtma. Teenindaja on lahke, küsin dokumenti, suskab ette mingid paberid, mis vaja täita. Kui selgub, et tuleks arve avada, siis hakkab tädi natuke vastu punnima, et mul ju on arve, juba mitukümmend aastat, ma lihtsalt tahan uut kaarti. Selgus, et veider papi oli tädi suunanud SEB-panga järjekorda:)
Õiges pangas ei läinud kaua aega, aga tädi arvamusele, et saab kohe uue kaardi, tõmmati kriips peale - kuni kümme päeva pidavat see asi aega võtma. Pahaselt puhisedes naases tädi Tiiu koju. Jõudis vaevalt üle ukse astuda - plõnn! mingi sõnum saabus telefoni. Aga ega tema ju oska neid avada, näeb ekraanil ainult esimest rida, et Swed on midagi saatnud.
"Ahhaa, küllap tuli teade, et saan kohe kaardi kätte," mõtleb tädi ning tõttab kontorisse (kaks peatust) tagasi. Ootab oma järjekorra ära ning selgus, et SMS lubas kaardile järele tulla 21.08.
No mis siin naerda, varsti oleme kõik sellised....vanad!:)
Pildil tädi Tiiu väikese Konnaga
:) :) nii armas. Aga jah.. homme oleme ise need
ReplyDeleteIlus lugu jah. Ükskord tegi Taavi Libe saate, kus peategelane oli 90 vähemalt, sõitis autoga ja ei taht hooldekodusse minna (vald pani). Tema ei olnud midagi kuulnud internetipangast ja seinast, kust saab raha võtta. Ta lihtsalt arvas, et talle üldse pensioni ei maksta, kuigi oli juba kolhoosiajal tubli lüpsja olnud. Muljet ei jäänud, et oli petta saanud, ilmselt oli tal keegi aus eestkostja.
ReplyDeleteTädi pole õnneks kuri vanainimene ja adub ise ka, et juba natuke totustunud:) Pakkusin aastat kümme tagasi, et arvutiseerin ja internetiseerin, aga sellest keeldus jäigalt. Samas - mu kaheksakümnendates äi lubas mu itimeestest poegadel ennast õpetada-juhendada ja tasus elu lõpuni netipangas arveid, luges uudiseid ning mängis mingeid lihtsamaid mänge:)
ReplyDeleteKrüptobörsi mängud on lihtsad, vali imeliku numbriga telefonikõne järel oma lemmik s*itcoin välja ja kliki ainult "osta" või "müü" nuppu.
ReplyDeleteSee väike konnapoeg on täitsa sinu nägu :)
ReplyDeleteAga su tädil on vedanud, et mitu pangakontorit lausa jalutuskäigu kaugusel. Nojah, päälinna värk. Mu naaber, kelle vanemad elavad Valgas, ütles, et seal pole enam ühtegi pangakontorit. Kui vaja midagi kontoris asja ajada, tuleb sõita Tartusse. Kuidas nii võib, Valga on ju ka ikkagi linn...
Jah, Bianka - kui nüüd ka traksidega pükse kannaks, saaks kõhukese trakside taha peita!:)
ReplyDeleteKui tema noor oli, polnud mingeid sveede ega seebe, oli ainult 1 ja ainus Hoiukassa ja kõik! Miks tänapäeval inimest niimoodi piinatakse! Ma tema asemel oleks pangaametnikule kotiga äsanud, et miks mulle juba minu raha kätte ei anta, kuradi pätid siin kõik koos!!!
ReplyDeleteNüüd antakse tädile jälle uued "timmid" ja see ringiõppimine ses vanuses,oi-oi...
ReplyDelete