lendav konn

Karske malevasuvi

2012-01-24T17:34:00.000+02:00

Nii oligi - terve suve pidasime karskust, ainult lõpupeol maiustasime natuke. Mu põdur silm tuvastas lisaks valgele ja õllele ka maasikanalivka - naistele ka midagi! Ja jälgige suupistete valikut, no jumala eest - Viru ja Olümps korraga! Nimed meenuvad väga visalt, aga ehk keegi tunneb ennast või tuttavat pildilt ära? Vasakpoolne seltskond olid pedakad, otse paremal prillidega tüdruk oli rühma arst.
EÜE 77

Minu Arturid

2012-01-23T17:40:00.000+02:00

Vähe sellest, et peremees on ülekaalus - koerte trikipäeval Hortese aiapoes teatas kaalutüdruk, et mu kaheksakuine kutsik on ka paks!! Koera nagu poleks ollagi, aga kaalu oli 35 kilo. Nagu kaks Arturit. Eelmine loom kaalus küll parematel päevadel üle viiekümne, aga ta oli ka kaks korda suurem. Pean aga jooksu panema. Koos koeraga:D

Pildil mina ja Artur. Mina olen alumine.

Esikas

2012-01-21T19:14:00.000+02:00

    Käisin esikal. Kultuuri nuusutamas. Väga lõbus oli, eelkõige inimvaatluse mõttes. Tuleb tunnistada, et olen praegu Mihkel Muti mõju alla - lugesin just ta meenutusi ning lisaks sirvisin ka veel "Fabiani õpilast". Kogu see esika õhkkond ja situatsioonid olid üks-ühele Mutilt maha treitud:D
    Üritasin baarist midagi sooja saada, sest saal oli sigakülm ja minu ees värisev prillidega ja õliste juuksesalkudega meeskodanik rääkis oma kaaslasele, et võtaks õige pudeli õlut, see mässib pärast pakutava tasuta veiniga ideaalselt! Pärast uurisin teadjatelt, et see olla ühe kultuuriajakirja tegevkriitik. Istuma sattusin täitsa kogemata ühe peaosalise kõrvale. Ega peaosalise suu ka seinapragu polnud - peale esitlust pakutud veini manustas ta kahe sekundiga kaks pokaali, po stakanu nii-öelda. Tõsi, kolmanda klaasiga seisis ta imetlejate keskel juba üsna rahumeelselt ja ajas natuke juttugi. Isegi paar tuttavat nägu oli, keegi surus mul koguni kätt. Et ikka aitäh, et tulla said.
   Üldiselt pean ütlema, et aeg jahedas saalis möödus kiiresti, inimvaatlused olid esitatust huvitavamad ja auto olin kah saanud suhteliselt ligidale parkida.
Mina olen igatahes kultuurne inimene! Või natuke kultuursem kui enne;)

Pildil saab autorite kollektiiv aukirja erakonna rajoonikomiteelt. Mina fotoaparaadiga tagaplaanil (Smena 8M)

Naised!

2012-01-13T17:50:00.000+02:00

Teate ka, et Veskis on uus kassatüdruk! Puterdas ja musserdas, aga arve sai tehtud. Vale saia andis ka algul. Aga mehed olid kenasti tuuris, ainult naistest rääkisimegi:)
Esiteks käis sõbra ja äripartneri naine peenelt öeldes plastilise kirurgia opil. Silmalaud polnud enam nii plastilised kui vaja. Nüüd pidi välja nägema nagu poksija vahetult peale matši. Sama plastiline.
Teiseks manasime vana Fjukki. Isegi kadedad me polnud. No kesse siis nii totu on! Kuigi, nagu teine sõber arvas, et endast märksa nooremat naist tahaks küll kasutada. Tema arvas, et raha eest, ma arvasin, et mulle poleks maksta vaja, kasutaks täitsa ilma rahatagi!
Kolmandaks rääkis esimene sõber, kelle naiseks on nüüd poksija, et Anu Saagim olla kuskil avaldanud, et mehe isasust defineeriv organ pidavat vananedes lühemaks muutuma. Vaidlesime talle ägedalt vastu ja kui ma oleks viitsind autost mõõdulint tuua, oleks kohe selle jubeda naisterahva häbematu vale kummutanud! Aga ma ei viitsind. Et eks pärast kodus mõõdame ja essemmesseerime.
Ma ei pea vähemalt autosse minema, kohe haardeulatuses on joonlauapulk.

Pildil tervitab kursavend ja äripartner opilt saabunud abikaasat sooja suudlusega.

Totaalne muutumine

2012-01-07T19:27:00.000+02:00

Tulin kolmat korda lund ajamast. Mul Thela peeni massinaid pole, ainult lumelabidas ja kaks töökat kätt. Tagaaias oli lund akuraat 18 sentimeetrit, mõõtsin ära. Täitsa tuttav tunne tuli ja kondid surisevad kah mõnusalt!

Pildil konn, mittelendav konn, lumeajamisest jäsemeid puhkamas.

Suurus ON tähtis!

2012-01-02T17:49:00.000+02:00

   Sellest sain aru pealejõuluste alede sabas Hki Stocki maa-alusesse parklasse sõites - kui Solarise alla auku mahub mu suuuuuur ja laaaaaai auto hädavaevu, siis Stocki alla sõitsin kui ykköstie tunnelisse ja nii kohe mitu korda järjest ja mitukümmend meetrit maa alla;)
   Itäkeskuses see-eest on parkimiskoha tähistus arvestatud sealkandis elavate tumedanahaliste ja pruntishuuleliste autude järgi - veel pool meetrit kitsam meie Selveri esisest parklast, mistõttu määrisin oma kõhtu Soomemaa poriga nii sisenedes kui väljudes.
   Praegu turgatas just pähe, et täna on seeniorblogijate parkla-eri:D

Pildil tuntud seeniorblogija parkimas autot Emajõe kaldapealsele.

Hõbemärgi kavaler

2011-12-30T14:45:00.000+02:00

Vahetult enne jõule sain kutse osaleda raamatu koostamisel. Ja veel kellega - koos Tiit Pruuliga;) Kodanikud on otsustanud kokku panna kogumiku EÜE algusaastatest kuni päris lõpuni ja nagu kodukalt www.eue.ee näha, on üritusel osalejaid päris palju. Vana-aasta viimane üleskutse - eakaaslased, pange end kirja! Otsige sahtlite sügavusest rajooni komsomolikomitee aukirjad eduka malevasuve eest, värvilised slaidid töö-ja puhkehetkedest, malevamärgid, -särgid ja -värgid ning saatke aga Tiidule, las raiub betooni ja raamatusse. Mälestusi saate ka kirjutada, ma kirjutasin ja juba endal hakkas väga lõbus, seega ka lugejatel peaks lõbus olema:D

Pildil mina ja autobuss. Mõned mehehakatised on ka kuidagi pildile pressind, aga nad pole olulised. Hõbemärki mul rinnas veel pole, seega selle järgi mind ei tuvasta;)

Lihtne elu

2011-12-14T19:01:00.000+02:00

Võib juhtuda ju nii, et pikutad diivanil, lonksad õllekest, telekast jookseb jalkaülekanne, kui äkki heliseb telefon:
"Sa poisi tõid lasteaiast ära? Toidupoes käisid? Kas prügiämber on välja viidud ja vaip klopitud? Mäletad ikka, et homme tuleb mu ema nädalaks ajaks meile? Miks sa vaikid, Mati, ütle midagi!"
Aga sa pole Mati. Sa oled Jüri ja hinges on järsku selline pidu, no selline pidu, et....

Lugesin Postimeest, hea ajaleht. Eluline!

Pildil üritab Mati abikaasa Jüri endale meheks manguda.

Eluline tähelepanek

2011-12-13T17:51:00.000+02:00

Talumees, vorstitehase omanik, saadab poja Tallinna ärijuhtimist õppima. Kui poeg peale magistrikraadi kaitsmist maale jõuab, otsustab isa vabriku pojale üle anda ja kutsub tolle vabrikusse tutvumiskäigule.
"Vaata, poiss, siin on masin, mis meile leiba teenib - paned siit august lamba sisse ja mõne aja pärast tuleb vorst välja!"
Vastne ärijuht piilub august sisse, käib ümber masina ja uurib siis isalt:
"A sul sellist masinat pole, millele topid vorsti sisse ja mõne aja pärast tuleb lammas välja?"
"Pojake, su ema on köögis," vastab isa.

Selline eluline tähelepanek oli meie inseneride kasvulava, Tallinna Tehnikaülikooli õppurite tudengilehes "Studioosus". Huviga ootan järgmist numbrit!

Pildil vorstivabriku omanik pojaga. Talumehel on käes vorstitoppimiseks vajalik atribuut.

Pavlovi värk

2011-12-12T12:07:00.000+02:00

Hõimlane võttis koera. Esimest korda elus. Miskipärast tekkis kutsikal kinnisidee pissida just ühes kindlas toas ja kindlas kohas. Sugulane oli kuskilt kuulnud, et taolisel puhul, kui säärane õnnetus juhtub, tuleb kutsikas ninapidi tehtu sisse torgata ja eks ta mõned korrad nii tegigi, kui muidugi peale sattus juhtuma. Kui koer järjekordselt paha peale pääses ja peranaine teda taga ajas, et eeltoodud viisil õpetada, ei jooksnud koer enam riiuli alla peitu nagu varem, vaid kappas ise loigu juurde ja pistis nina rõõmsalt sisse! Nüüd vaeb perenaine võimalusi koera tingitult tekkinud pahest võõrutamiseks:D

Pildil õnnetu mees, kel ka ilmselt samane refleks kujundatud. No palju me, mehed, ikka koertest erineme!

Puuetega inimeste päev

2011-12-05T16:25:00.000+02:00

Esmalt meenub ehitajate päev - sattus ju see nagu nööp silmaauku EÜE tööperioodi. Kõigepealt ostsime külapoe õllest tühjaks, vahetasime töötunked puhtama riide vastu ja läksime naaberrühmale külla. Kui naabrid olid õllest uimased, tagusime nende tööjalanõud (kellel vanad kirsad, kellel tennised) viietolliste naeltega põranda külge kinni. Paar päeva peale pidustuste lõppu tulid head naabrid ja sõbramehe poolest pildusid paar pulka pärmi meie kuivpeltasse.
Kalurite päeval sai osaleda, kui juhtusid kuuluma kalurikolhoosi rühma või olid muidu merele lähedal. Seitsmekümne kaheksandal olime Emmastes. Kuna saarel oli ajutisi raskusi külakaupluste õllega varustamisel, siis tegime õlut ise või ostsime punsukaupa "Sõpruse" kolhoosist. "Sõpruse" õlu oli selline püss, et tänapäeva tudengid kooleks teisest lonksust! Kalurid pidasid pidu korralikult ja kui kolmepäevase ürituse lõpuks keegi merre pold jäänd või kadakate vahele ära eksinud, loeti pidu hukkaläinuks. Miskitmoodi õnnestus saare kooperatiivil neljandaks päevaks mandrilt pudeliõlu kohale vedada ja sellega siis parandati nii rikkis pead kui magu. Kalurite päevale oli iseloomulik delikatess-sakummi rohkus.
Kaevurite päev oli klass vingematele ja kuna mina kirderegioonides malevas polnud, siis piirdusime Petsi (Toilas vabana sündinud) hullutavate juttudega, millest järgmisel päeval tekkis piinav pohmell, mida omakorda tuli leevendada Vaksali õlleka külastamisega.
Nüüd sain meediast teada, et olla peetud puuetega inimeste päeva. Kes teab, rääkige meile ka! Muidugi, kui olete piisavalt toibunud:D

Pildil kalurite päev Toila rannas. Vasakpoolne on säga, parempoolset pole võimalik tuvastada.

Karvane ja pehme

2011-11-30T17:19:00.000+02:00

Tütar telefoneeris ja teatas, et neil on nüüdsest au kuuluda "Pehmete ja karvaste" tiimi. Omades hulgaliselt näitlemis-ja elukogemust, pakkusin kohe ka ennast - ikkagi karvane ja pehme. Mille peale tütar arvas, et ma olen pehme eelkõige peast ja karvane....ma parem ei ütle:D
Jälle üks luhtnud näitlejakarjäär!

Pildil kodanik castingult. Karvane ja täiesti pehme. Muidugi oli ka pehmemaid.

Kaks perverti

2011-11-23T14:34:00.000+02:00

Käisin tädi juures mett nillimas. Neil Randveres mitu taru ja sügiseti nõristavad paar ämbritäit välja. Meetootjad on ka mind tervitanud, kui ma tädi Randveres visiteerinud olen - kahjuks oskavad mesilinnud seda teha vaid ühel moel;)
Ajasime niisama ka juttu ja mis selgus - meil oli kauges minevikus tädimehega ühine hobi. Kui ENSV sundriigistas vanaisa ehitatud eramu, siis vastu saime 1500 rubla aias kasvavate puude põõsaste eest ja lisaks suurepärase, kõigi mugavustega korteri 216 korteriga majas. Meie maja vastas oli täpselt samasugune. Mina, viieteist-aastane poiss, igavlesin talvehämus oma 10 ruutmeetrises toas, telekat polnud, makki veel polnud, õppida ei viitsinud ja vahtisin aknast välja. Täitsa juhuslikult läks pilk vastasmaja sadadele akendele ja ühes neist nägin tüdrukut kleiti üle pea tõmbamas:D Oh rõõmu, kribinal-krabinal leidsin vanaema teatribinokli ja nii saigi algust mu tutvus vastasamaja tegelaskonnaga. Mida kõike seal polnud, täielik sügisball;)
Tädimees elas toona kah Mustamäel, Vilde teel ja nende viiekordse vastas oli samasugune, aga "Viru" ehitajatele ühikaks antud. Mitte küll kõik paraadnad, aga mõned neist. Tädi kuulas suu ammuli, kuidas tädimees esimest korda talle paljastas, mida kõike seal soomlaste ühikatubades tehti. Kesse viitsis kardinaid ette tõmmata! Kord olla üks kergemeelne naisterahvas koguni rõdule kinni pandud. Talvel! Alasti! Ei siis teatud zoovolinikust midagi. Soomlaste purukumi, sukkpükste ja markade peale lendas kokku kogu pealinna liblikkond.
Nüüd mõtlengi, kuidas tädimeest ilma tädita üle kuulata, saaks inspiratsiooni;)

Pildil Kalevalapoikade tüttöüstävät kaugetest seitsmekümnendatest

Kuidas valida endale õiget naist?

2011-11-17T09:45:00.000+02:00

Valel on lühikesed jalad!
See tõde on absoluutne, sest ajakirjandus ei valeta. Täna hommikul lugesin;)

Pildil palvetab naine isetehtud altari ees endale pikemaid jalgu. Usk on oopium rahvale!

Puudega

2011-11-09T18:03:00.000+02:00

Tuleb meelde lugu sellest, kuidas õhtul koputab talu ukse taga meeskodanik, kes ust avanud perenaiselt uurib, et kas puid on vaja. Andnud eitava vastuse, avastab perenaine hommikul, et taratagune puuriit on öösel minema jalutanud. Muidugi - puid ju polnud vaja;)
Aga mitte sellest puudest ei tahtnud ma rääkida. Mina olen vana, laisk ja paks, aga mõni on noor ja käbe ja kobe. Kui mina tahtsin 10 paiku voodisse kobida ja enamasti kobisingi, siis need teised kobisid voodisse 2-3 paiku öösel. Üks öö oli eriti kena, kui rootslastest seltskond saabus mingilt praasdnikult, lällasid mõningat aega veel basseini ääres ja siis kostus lõppakordina bassihäälne "godnatt". Sain vaevu sõba silmale, kui mind saabuvast unest äratas pisut kõvem "godnatt". Ei hakanud enam uinumist teesklemagi, kuulasin läbi lahtise terassiakna kümnekonna meetri tagant kostvat nahistamist-sahistamist ja siis ütles mees jälle "godnatt". Selle peale naishääl ainult itsitas. Sain kohe aru, et üks "godnatt" tuleb basseini-äärsetel lavatsitel ilmselt veel ja nii oligi;) Seega jaksasid kodanikud rootslased ookeani ja sumeda novembrikuu öö õhutusel ilmselgelt sama palju, kui mina kunagi nooruses. No mis sest poolest enam meenutada...:D
Mistõttu tundsingi end puudega, et mina magasin, aga võõramaalased elasid ja ärge tulge mulle nüüd seletama, et kesse sul keelas;)

Pildil reibas paarike, ilmselt peale esimest "godnatti"

Ikkagi kommunist

2011-11-07T16:50:00.000+02:00

Naabri maaterrassi eraldavale piirdele ilmus rääkiv, punase ninaga pea, mis arusaamatus dialektis midagi küsis.
"Speak english!" kamandasin konkreetselt. Mille peale pea arvas inglise keeles, et ma olen norrakas. No muidugi, mis seal ikka, blond viiking nagu ma olen, sarviline loomult ja lootusetult. Kui peale sai selgeks tehtud, et estonians, muutus pea, mis kuulus rootsi pensionärile (tegi väga head tööd, teenis väga head palka, pani väga palju pensiks kõrvale ja nüüd tuuritavad mutiga mööda soojamaa-randu, talve jooksul kolmes kohas) väga kurvaks.
"Teil on ju seal väga madalad pensionid," kurtis ta, "selle eest ei saa kuhugi reisida."
Heitsin kiire pilgu terrassiukse peegeldusele - kas tõesti on mu pea ühe lennusõiduööga hallikarvavaliseks muutunud, et välismaalane mu pensi pärast muretseb?
"Ja siis veel need kommunistid!" kurtis rootsi onu, "nad on teie kodumaa paljaks varastanud, teed on auklikud ja aiad räämas."
Mul hakkas isamaa pärast päris häbi. Õnneks kutsus muti oma onkli hommikusöögile ja mina hakkasin järgmiste päevade programmi paika panema.
Järgmine kord huvitus onu eksootilisest tegelasest päeval, mil naasin mägedest jeebiretkelt.
"Kuidas teed olid?" uuris onkel ja pajatas kohe jutti pika jutu Küprose mägiteedest (paljureisinud härra, eksole).
"Jube auklikud ja tolmused," tunnistasin sulatõtt. "Aga mind see ei häirinud, ma ju vana kommunist."
Järgmine kohtumine naabrionuga oli lahkumispäeval, isegi jätsime nägemist:)
Et mu blogiloomingu austajannad nüüd ei ehmataks - pole ma olnud ei pioneer ega kommunist. A kuripatt jah - komsomol olin küll!

Pildil kontrollib naabrionu ega ta mutt ometi playalt puuki pole ahtrile korjanud.

Pilvede peal

2011-11-06T20:42:00.000+02:00

Kui õhulaevas eesistme toidulauakese oma rasvunud keskkohale lasin, et hommikusööki manustama hakata ja lauake nii tungivalt kõhtu soonis, et sööginauding pea kadus, sain aru, et pean taas magusahoogudega usinamalt võitlema hakkama. Ja ainult vesi, mullidega vesi! Veel ei saa ma aru, kuidas normaalsed inimesed saavad seda ühe-miili-asja teha lennuki tualettruumis?! Aga äkki äriklassis on kõik suurem? Kõik-kõik....

Pildil võitlevad nälginud reisijad toidujärjekorras.

Vene bandiit

2011-10-24T14:19:00.000+03:00

Selliseks tituleeris mind hankija müügimees, kui hommikusel materjaliringil tema juurde astusin. Minu imestunud kulmukergituse peale loetles ta (ise räägib aktsendiga eesti keelt, aga nimi viitab lausa moslemi-juurtele): must nahkjope, mustad kindad, samuti kingad ja püksid, ainult soni on tumehall, palun vabandust;) Mina oleks meelsamini eesti ja ammugi mitte bandiit:)

Pildil kaks bandiiti. Vasakpoolne on kelleltki heleda mantli virutand.

Minu mükomaan

2011-10-14T10:53:00.000+03:00

Nagu tuntud dietoloog Anatol Sügis ütles - suvel sööme rohtu, talvel heina ja mina hea õpilasena lisaksin - ning sügisel seeni!
Kutsiku ratsioon lisaks seentele on järgmine: arbuus (eriti koored), porgand, kaalikas ja jõusöödana pisut pedigree krõbinaid. Ilmselt seetõttu ta eelmise loomaga samaväärset turjakõrgust ei saavuta, aga ega kõik koerad peagi elevandid olema!

Kodusest loomapidamisest

2011-10-05T10:33:00.000+03:00

Juhendmaterjal pesapunumist planeerivale naisterahvale:
vorstijupi pärast pole mõtet tervet siga pidada!
Ega ma seda ise välja mõtelnd, raadium vahendas;)

Illustreerival pildil otsib õnnetu vastabiellunu lubatud vorstijuppi.

Veel uudiseid sumorindelt

2011-09-30T09:44:00.000+03:00

Kui torugeenius peale Helsinki Erottajanpuisto hostelis veedetud ööd tagasi oma emanda rüppe jõudis ja rumala peaga hakkas rääkima, kuidas hosteli segatoas kõrvalnaril mingi pika halatiga baaba norskas, võttis mehe hilinemisest nördinud, öösel iga kahe tunni tagant mehel helistanud ja torumehe kuuldevõime kaotanud telefoni tõttu suhtlemisnaudingust irrutatud abikaasa Gena vana Samsungi ja murdis selle konkreetselt pooleks.
Hommikul mulle helistanud torumehelt küsisin tema selget ja kõlavat, abielurõõmude ilmsest üledoosist pisut väsinud häält kuuldes, et kas ta ostis viimaks ometi endale uue telefoni - siis ta mulle oma sumoemandast lemmiku vägitüki paljastaski;)

Pildil torumehe abikaasa (all) murrab Gena Samsungi (peal)

Sumoriik Eesti

2011-09-28T11:49:00.000+03:00

Kindlasti alustas ka meie sumosaadik Jaapanis Baruto oma tähelendu juba lapsena, tirides lasteaias vetsupottidelt veelaskmise nuppe! Helistas vastremonditud lasteaja juhatajanna ja teatas kiretul häälel, et teise rühma (lapsed 3...4 aastat) tüdruk olla rebinud laste vetsupotilt tõmbenupu:D Pole mitukümmend aastat samal alal toimides veel näinud ega kuulnud, et Gustavbergsi potilt eralduks nimetet nupp. Nüüd ongi vaid kaks võimalust - kas tehnika on aja jooksul märgatavalt kehvemaks jäänud või sirguvad Eestimaal sedavõrd prisked neiud. Ma eelistan teist arvamust:)

Paraku peab tütarlaps teisest rühmast kuni meie remondigeeniuse Gena saabumiseni üksnes reielihaste toel asjaga hakkama saama.

Kivijärve Helmi

2011-09-19T17:17:00.000+03:00

Ei ole August Gailiti unustatud tegelane, on hotell kuutostie veeres, mis tegelikult küll vaid napilt motelli mõõdu välja annab. Järv on küll, kas ka pärle (helmi) korallidelt korjata saab, selles ei veendunud. Kõigepealt eksisin muidugi teelt, sest tagusin aadressi navisse sisse, ise kontrollimata, kas linn on ikka muudetud, no ja hakkasingi 62 kilomeetri kaugusele ööbimispaika sõitma. Sõitsin kilomeetrit 10 ära ja siis nagu meenus, et tellija sõnutsi sai objektilt hotelli veerand tunniga;) Uurisin navi ja nii oligi, kannapööre ja 23 kilomeetrit.
Vastuvõtuletis oli üks kole tädi, võtsin julguse kokku ja rääkisin temaga, soome keeles muidugi. Tädi, kes kangesti meenutas suvalist Dusja-baabat, rääkis ka enda arvates soome keeles ja me kumbki ei saanud teineteisest aru. Venemaa piiri lähedus on sinnakanti toonud karjade kaupa eestlastest veel odavamat tööjõudu ja nii me suhtlemegi omavahel. Kuidagimoodi sain ikkagi järvevaatega toa ja läksin võtit ümber sõrme keerutades ööbimiskohaga tutvuma. Esmamulje oli normaalne - suur tuba, konditsioneer, terrass lauakese ja toolidega, toas isegi veekeetja. Ühesõnaga tavaline kolmetärni-värk soodsa hinnaga. Arvamus soodsast ja meeldivast ööbimiskohast muutus mõne minuti pärast, kui ma vetsupotiga külili käisin;) Õnneks toetasin külje vastu seina ja päris põrandale ei pudedenud. Märgruumide ehituse-ja remondi spetsina tuvastasin, et kinnituskruvid, mis ühendavad potti põrandaga, olid läbi roostetanud ja minu 100+ kilo koos tuharalihaste tõmblustega viis poti ähvardavalt kreeni! Poti käest pääsenud, viskusin laia voodisse, kraamisin kõik saadaolevad padjad( Soomes nad veel raatsivad klientidele suuri patju peaaluseks anda) endale külje alla ja asusin pirukat närides telekat piinama, mispeale kuskilt salajaselt lennuväljalt tõusis õhku marutõbine pilv pisikesi põdrakärbseid, kes minu õhtuootest oma tahtsid:( Ega neid kaua kannatada saanud, küll üritasin ülekaalu saavutada ajalehega vehkides, teki alla peitudes ja kärbseid aknast välja ajades, aga lõplik või saabus ikkagi siis, kui võtsin kasutusel keemiarelva - seekordsel reisil aftekaks hangitud "Inverse" nimelise parfüümi;) Alkoholist uimastatud kärblased tegid kõrgema pilotaaži vigureid, kuid lõpp oli kõigil sama - fataalne maandumine tundmatul lennuväljal;)
Uni oli mul sügav kuni kella neljani varahommikul - siis asusid kõrvalkambrikesest teele kas rekkamehed või kodumaised Kalevipojad, köhisid ja tatistasid ning lasid vetsus ohtralt vedelat ja paksu puhastusseadmete poole teele. Tukkusin veel natuke ja seitsmest sättisin hommikusöögilauda, kus oli rõõm kohtuda kolme kodumaise Kalevipojaga (bermuudades ja plätudes) ja kahe Siiliga (kuuevarbalised, dressides ja tossudes). Kõiki mu välismaal ööbimisega seotud jubedusi kompenseeris Kivijärve-äärne 12 kilomeetrit teed objektini, mille ilu saatel ja Soome kana munetud toote röhatisi tagasi hoides üürgasin kaasa Smilersi Petsi-Marguse-Priidu ja Hendriku loole sellest, kuidas noored kuked, viis kasti õlut pagaasnikus, sõidavad Petsi vana bemmiga Yläjärvelle. Tuju läks kohe heaks ja peavalu kadus!

Pildil üritan üles tähendada märksõnu käesoleva blogikirjutise jaoks. Käsivartele on tätoveeritud Etelä-Karjalast põgenemise teekond!

Üle tormise mere

2011-09-14T15:04:00.000+03:00

Lähen juba homme, ehk siis nii ei tuula. Ega ei viitsiks minna, pole see puhkusereis ega midagi, aga tuleb tagada rahavoogude õigesuunaline ja rohke vulin, pääsu pole!
Siblisin pool päeva mööda objekte, sõitsin ise uut kaubikut sisse (tulevad meelde mõisahärra ja süütu talutüdruk) ning pärastlõunaks tundsin, et aeg on hinge ja ihu kosutada, juua kohvikest ja näsida peekoni-sibula pirukat. A oh õnnetust! Veskis käis ka pealelõunal saba uksest välja. Sõitsin kodulähedasse Kohvi ja Klähvi, astun uksest sisse ja mida ma näen - pisikese kohvikuruumi on vallutanud kamp vitaalseid vanainimesi:D Sagisid ringi, otsisid kohta, mantli jaoks nagisid ja vetsu, kus käsa pesta. Kuidagi sain vanainimeste voogude vahelt oma tagasihoidliku tellimuse esitada ja just samasse lauda. No ses mõttes samasse, et kes teab, see teab:D No ma niisama intrigeerin;) Hakkasin siis sõpradele helistama. Muidugi vanainimeste jutuvada häiris pisut, aga samas tekitas ka tunde, et olen justkui sulandunud nende sekka, lausa anonüümne. Helistan ja helistan, aga nagu alati - kus vajadus kõige suurem, seal sõber kauge-kauge. Lõpuks ühe sõbra kätte sain, aga ta oli just nimelt füüsilises mõtes kaugel ja tuulemüha käis kaarega üle kõne.
Nüüd jõudsin koju ja hakkan kotti pakkima, ikkagi mitmeks päevaks minek.

Arvestades tormise mere ohtudega, valisin hoopis lennuki. Saatmas on naissõber. On ju kena?

1. JA 109.

2011-09-01T17:01:00.000+03:00

Esimene september on mul läbi aegade olnud eriline päev - koolipoisina tulin aktuselt, hiljem aftekalt või misiganes ja kodus ootas vanaema sünnipäeva-puhune karm laud. Stammvärgina oli liha, kapsas, kartulid, porgandid ja kaalikad. Jube hea kõhutäis! Täna istusime seitsmendikuga Kohvis ja Klähvis, lahendasime kooliaasta alguse puhul kanatäidisega pannkooke ja meenutasin talle ka minu vanaema sünniaastapäeva. Pärast käisin üksinda kalmistul. Kui Mammal kukkus 100, puistasin hauaplatsi täis ka sada küünalt - neid kõige pisemaid ja odavamaid;) Järgmisel päeval kokku korjamas käies tuvastasin, et pooled olid üsna kohe kustunud. Siis tuli meelde veel TPI esmakursuslasena vanaema sünnipäev, kui vanemad poisid meelitasid vaese kogemusteta ja rohelise oma kampa ja vanaema sünna asemel maandusime Nõmme tolleaegse resto alumise korruse kohvikusse, kus manustasime ilmatul hulgal alkohoolseid jooke. Hea lapselapse kohusetunne ajas mu mingil hetkel siiski mäest alla, vanaema juurde Vilde teele, kus terve kari sugulasi juba laua taga jauras, liha-kartulit-porgandit-kapsast-kaalikat hävitas. Kuna mul maailm keerles ja jalad tudisesid, kobisin teise tuppa diivanile pikutama ja konspiratsiooniks võtsin oma punetava lõusta ette mingi ajalehe. Vanaema tuli siis vaatama, et mida tütrepoeg ka teeb. Lehte loen, teatasin Mammale, a endal oli leht tagurpidi käes, mida Mamma prillidega teravdatud silm ka kohe märkas. No tuli üles tunnistada kõik alkoholiga seotud patud;) Süüa jaksasin ikka mõne aja pärast ka.

Pildil täiesti oordinaari vanaema sünnipäev.Laualt ei puudu loomulikult midagi, kõik on täiuslik!

Antiikki-Anna ja Tom-Tom

2011-08-25T15:43:00.001+03:00

Eile oli taas pikk Soome-päev, sedapuhku sõitsime itta, Vene piiri lähedusse. Torumees tuli varahommikul Naantalist, ütles, et kella 1st läks uni ära, ärevus tuli hinge;) Sõidame ja sõidame, kiirtee saab otsa ja kurk kuivab. Jama oli selles, et idasuunalisel teel on neid teeäärseid kohviputkasid märgatavalt vähem kui läänesuunalisel teel, aga lõpuks me ühe välja valisime, nimeks "Antik- Anna". Kohe täitsa hirm tuli peale, et kui antiikne see kohvipoe Anna olla võib, aga oli täitsa normaalne, siuke neljakümbine tädi;) Kohvi sai ise jaopärast kallata, tassid olid suured, heeringaleib soolane ja halvaakook magus. Kaua pold mahti jorutada, õhtusele laevale vaja jõuda, kimasime edasi. Lemi teeviita märkasin juba kaugelt, aga navi sundis mind otse sõitma, ei ma julgend vaielda! Kui aparaadi targal juhtimisel kruusateele pöörasime, teatasin torumehele, et seepärast ongi soomlased ralliässad, et igapäevaselt selliseid teid rullivad, aga kui mõne kilometri pärast navi meid metsa käskis pöörata, siis nii optimistlik enam polnud. Mõtlesin pärast igasuguseid toredaid nimetusi välja - "hundirada" ja vankritee" olid kõige viisakamad. Neli kilomeetrit metsateed, rohi kahisemas auto kõhu all ja oksad kriipimas külgi. Ümber pöörata ka ei saanud. Lõpuks jõudsime jälle mingile kruusateele ja siis oligi õige teeots. Kuna aparaat teatas, et sellise numbriga maja sel teel pole ja ta annab lähima vaste, mis oli maja nr. 120 (meil oli vaja maja nr. 156), siis arvasin, et paar kilomeetrit tuleb veel veereda, aga ena imet - 120st kohe järgmine oligi 156;)
Ida-Soome huumor! Kui tellijale navi peale kaebasin, ütles too, et seda metsavahelist teed on ta korra traktoriga läbinud ja pole kuulnud, et keegi seal sõiduautoga liigelnud oleks;)
Tagasiteel kosutasime end antiikse Anna juures (oli tõesti mõne tunni vanemaks jäänud).
Tellija rääkisime muidugi surnuks, septembrist hakkan taas Soomemaa teid triikima - uude talumajja tuleb katel, mis annab sooja nii elektri, päikese kui pelletite jõul.

Toop viina

2011-08-18T22:37:00.000+03:00

Täna poolteise silmaga Jaana Heeringsoni jalgu piiludes ja poole silmaga mälumängu jälgides sain teada, et toop viina oli tublisti üle liitri jooki. Olid ikka vanasti mehed - mitte lihtsalt rauast, aga roostevabast rauast - panid toobi hinge alla ja ei läind rooste mitte kriimu võrragi!
Kohe tuli meelde, kuidas ma 13-aastase poisikesena paar aastat vanemate jõmmide poolt "Tulukese" kohvik-baari meelitatult istusin julgelt baaripukile ja tellisin viina mahlaga.Anti ka! Aga Andruse õnn sai õige pea otsa, sest karm käsi krabas mul õlast, suitsu puhuti näkku ja jõhker hääl teatas, et ma istun valel kohal. Muidugi oligi nii, täitsa vale koht oli! Jõin oma viina ja mahla ära ning kobisin trolli ootama. Isegi mitte puust, vaid täitsa paberist poiss;)

Pildil kohvik-baar "Tuluke" seitsmekümnendatel. Mina istun keskel, pukil. Kohe tuleb kuri onu.

Kunstseemendaja

2011-08-15T15:38:00.000+03:00

Hommikul 6.45 kuulen autoraadiost reklaami, et viime kokku üksikud seemne-ja munarakud. Tohhohhhh tonti, mõtlen, kesse vanal nõukaajal oleks nii julgelt lubada võinud, kohe oleks kinnimaja tee jalge all! Kui kunstseemendaja muidugi välja arvata - tema tohtis. Aga näe - meil on nüüd üksikute südamete klubid ja kliinikud, mis niimoodi peenelt öeldes erinevaid sugurakke kokku viivad! Tegelikult mul kama kaks, minu sugurakkude kokkuviimisega on niigi liialdatud, las nüüd värske veri vemmeldab:D

Pildil seemne-ja munarakk seemendamiskliinikus konsultatsioonil. Palju õnne neile!

Innovaatiline tualettruum

2011-07-28T22:25:00.000+03:00

Lasteaia tualettruumide remondi käigus ilmnes järjekordselt torumehe innovaatiline, stambivaba lähenemine kivinenud ja traditsioonilisse enesestväljutamise protsessi lõppfaasi - meilikasse pudenes kuri kiri lasteaia juhatajannalt, kes tavapäraselt tualetipotil istudes ei mõistnud hinnata mu torumehe pingutusi, mis tipnesid kuuma vee loputuskasti lubamisega, mis omakorda kahetsusväärsel kombel kõrvetas juhatajanna kanni. Issand Jumal, ma ütlen, kui see veel meesterahvas oleks olnud! Kotikutelt karva maas ja pekkis!
Homme varahommikul, enne kukke ja Koitu, saadan torubrigaadi külma vett otsima.
Soomes Koidust Ehani veheldes proletariaat täitsa käest läind.

Pildil määrib torumees lasteaia juhatajanna peffelit jahutava määrdega, mille täpset koostist ma kahjuks ei tea. Maitses küll hästi!

Ilmateade

2011-07-23T18:51:00.000+03:00

Istusime just isamaale puhkusele saabunud ulgueestlasega Kadrioru staadioni taga asuvas pisikeses kohvikus, nautisime sooja ilma ja noorsportlaste trimmis lihaseid ning prinke peffeleid (tema poiste, mina muidugi tüdrukute).
"Kui ma Eestimaale jõudes laevalt maha astun, hakkab alati vihma sadama. Iga kord!" kaebles ulgueestlane.
"Isamaa nutab," mõtlesin mina. Vaikselt.
Kuumalaine kestab, vaheldub pisaratega.

Pildil on kohalikud ulgueestlasest vihmameistri puhkuste perioodiks puu külge aheldand. Las kallab, raisk!

Müügikuulutus

2011-07-16T10:20:00.000+03:00

Saanud õhutust meediakärast, et Soomes on suhkur odavam, ostsin 10-kilose paki Kaarina Prismast. Kilo hinnaks tuli 0,78 eurosenti. Hõõrusin rõõmust käsi, kui järgmisel päeval Selveris meie hinda nägin - 1,45 € kilo:D
Nüüd tähelepanu - hakkan spekulandiks: müün eurosuhkrut kilohinnaga 0,79 € kilo, kojutoimetamisega. Enesepaljastamise hind - 100 € kilo! Kaalumine tellija vahenditega.

Pildil üritan ühel jalal seistes meeldivale naistellijale muljet avaldada. Suhkrupakk on parempoolses põuetaskus.

Narkomuulad

2011-07-11T14:37:00.000+03:00

Eile saatsin muulad teele. Kolm muula. Kaubikuid oli üks ja 30-kiloseid kotte helehalli pulbriga lugematu hulk. Loomulikult sai Soome toll vihje ja esimesena praamilt magasõitnud kaubik tõmmati punasele rajale. Minu enam-vähem umbkeelsed (torumees on kahe kuuga õppinud vältimatult vajamineva väljendi "putkimies") ei saanud muidugi ühestki tollimeeste esitatud küsimusest aru ja olid miskipärast minu peale pahased. Miks nad mulle ei helistanud (kaubiku küljel ja tagauksel on suurelt mu telefoninumber kogu ilmale vaatamiseks), jääb sügavalt arusaamatuks. Kui tollimees oli helehalli pulbrit sõrmede vahel hõõrunud ja nuusutanud, lasti vintsutatud töömehed minema. Mingu aga pealegi Muumimaale!
Tänaseks hommikuks olid mehed sedavõrd rahunenud, et meenus ülemus kaugel kodumaal ja nii nad mulle kaeblesidki. Järgmiseks reisiks annan lepingu koopia kaasa. Ja vaadaku siis ise, mida nad "Perlfixi" asemel kottidesse ajavad;)

Pildil kontrollivad tollitöötajad muula laadungit - tonnide viisi helehalli pulbrit.

Ülestunnistus

2011-07-04T22:18:00.000+03:00

ETV "Eesti mängu" vaatan ma ainult Jaana Heeringsoni jalgade pärast. Ausalt!

Pildil Gaute ja Jaana ristküsitluse võrgus

Jõuk

2011-06-25T20:57:00.000+03:00

Kolm korda luban arvata, miuke minu omaks sai:) Karm kamp, onju?

Aruanne ekskursiooni esimesest ja ainukesest päevast

2011-06-22T16:03:00.000+03:00

Soome radikad käisid Eestis ekskursioonil. Korraldaja süül kahjuks akendeta kaubikus. Millest nad nüüd muljetavad? Korraks avati ka kaubiku uks - siis, kui Soome-poolne tolliametnik võttis sisse ronida ja isegi katsus paari radikat. See oli ülim õnn!
Tellisin Soomes ehitatavale objektile radikad, Soome toodang. Uurisin hankijalt, et kas poleks mõttekam juba sealt laost otse objektile vedada. Ei, oli vastus, toome ikka Eestisse ja saate siit kätte. Järgmisel päeval olin lao ukse taga, tõstuk ajas alusetäie radikaid kaubikusse ja sõit läks üle-lahe tagasi. Ilm oli vähemalt ilus ja radikaid patsutanud tollitöötaja tuhar prink;)

Pildil radikad. Korraks lasti kaubikust välja ka - pissile!

Roadrunner

2011-06-09T18:41:00.000+03:00

Saatsin vanima lapse enda asemel Soome, ise ei viitsind minna;) Et sarnasus oleks suurem, siis enda autoga kah. Ta oma vana Outlanderi jättis mulle hoovi, aga targu võttis dokumendid kaasa, mine seda isa tea!
Helistan lapsele pealelõunasel ajal ja arendame dialoogi:
M:"Kihutad sajakahekümnega?"
T:"Sajakolmekümnega ja kuule, kompuuter ütleb, et sõita saan veel 104 kilomeetrit."
M:"Palju veel sadamani on?"
T:"Maitea, miskit sadakaksknd."
M:"Kiiret pole, lase tempo alla - võtab vähem benssu, sõida sajaga!" (Sal-Saller tuli meelde)
T:"Ei ole niiiii, onväää?"

Nii tunnikese pärast helistas sadamast ja teatas, et kui kiiruse oli alla lasknud, hakkas bensiini juurde tulema:D
No tegelikult hakkab kompuuter siis rehkenduma ökonoomsema sõiduviisiga lisanduvaid kilomeetreid ja nii oligi tal sadamas veel 34 kilomeetrit varuks, jõuab minu juurde küll:)

Pildil üritab mu sadamasse jõudnud ilus, blond ja boheem tütar auto salalukku aktiveerida. Kuidagi ei õnnestu! Help!!!!

Joodik

2011-06-03T21:37:00.001+03:00

Istun Superstari sabas, pehme peal ja minu ümber on valgunud neli tüüpi, kes kauplusest ostetud õllekohvri on hoolimatult lahti rebinud ja kolmandikliitrine purk käes, rääkides üksteisest üle ja läbi üritavad ülemusele ja tööandjale selgeks teha, kui kõva töömees neist keegi oli. Eks kaks nädalat nulltolerantsi on mõju ja muljet ka avaldanud. Siis ilmub meie idüllilisse ja maalilisse kompositsiooni vormitriibu ja rinnamärgiga tegelane, kes trügib MINU ette, vaatab MULLE otsa ja etteheitval toonil teatab MULLE, kel pole käes isegi mitte sõrmust, rääkimata plekkpurgist, et nende laeva kauplusest ostetud jookide tarvitamine laeva baarides ja restoranides on keelatud, kas ma seda siis tõesti ei tea??
"Ma ei tarvita ühtegi jooki", vastan süüdlaslikult väikeseks-väikeseks kahanedes ja pilgutan justkui kaastunnet noolides oma kauneid pilkupüüdvaid ripsmeid....

Te ei kujuta ettegi, mida pildil olev tööline selle õllepurgiga VEEL oskab teha!

Abitööliste eine

2011-05-29T11:31:00.000+03:00

Reedel pidin tagasireisile kaasa võtma tudengipoisi, kes va rumeenlasega samas kategoorias - värvis ka harjaga keldris seinu;) Poiss oli pisut tõbiseks jäänud. Ootame reedeõhtuselt rohkes autojärjekorras ja ma näitan poisile check-in kassade kohal jooksvat tulikirja, et väljamüüdud. Muigan ka veel ja hirmutan, et ega sulle ka kindlasti piletit jatku. Poiss mul ennegi abitöödel käinud, jõulude aegu oleks peaaegu koos torumehega Helsinkisse ööd jäänud veetma, aga siis ikka jalamehe pilet oli. Seekord vastupidi - minul ja autol oli Tallinnast võetud pilet ilusti olemas, aga jalakäija piletit neetu! Kassatüdruk vaatas meid hindavalt ja teatas siis kuidagi kõheldes - tegelikult veel business lounge´i pileteid on. Kallis see on, tahtsin ma enne põrsa ostmist seda ka näha? Kuulnud pileti hinnaks 120 raha, teatasin kategooriliselt, et nii palju on liiga palju;) Poisil venis nägu pikaks ja samas tulid ka mulle realiteedid meelde, et kui poiss jääb nüüd sinna, pean niikuinii maksma ta hotelli ja värgid. Teeme pooleks, pakkusin ja muidugi oli abitööline nõus:D Laevalepaigutamist oodates tegi noormees mulle kui vanemale kodanikule ja lisaks veel ülemusele ettepaneku, et ta võib ise tekipiletiga reisida ja mina mingu kui business-man. Keeldusin suuremeelselt, seda enam, et poiss oli poole piletist ju ise maksnud. Seda keeldumist pidin pool tundi hiljem kibedalt kahetsema, kui suures laevas polnud ühtegi vaba istekohta, küprokimehed ja abitöölised magasid raskes joobes koridoride põrandatel, istusid treppidel ja kõlistasid raha mänguautomaatide ees. Reede!
Lõpuks sain pool tuharat toetada parfüümikaupluse ees koridoris vonkleva pingimoodustise peale, neegrinaise kõrvale. See oligi ainus boonus:) Poole tunni pärast helistab äriklassis reisiv abitööline ja uurib, et kus ma olen ja mida teen. Tuligi ülemuse ja tööandja juurde, seisis mu kõrval (istekohti ju polnud) ja kaebas ärklassi rasket elu:

-lisaks pardakaardile küsiti ka dokumenti (poisil olid värvipritsmed pusal, juuksed tolmused ja töötossudest ma ei räägigi);

-kui mees toidukõrvaseks piima soovis, siis vaadati teda nagu metselajat ja pakuti teine klaas punast veini;

-kõrvaldiivanil losutas venekeelne kodanik (ülikonnas ja lipsuga), kes sigarit tõmmates (äriklassis on lubatud?) ärilehe lugemise asemel kõikse aeg minu töömeest häbematult vahtis ja kaaslasele midagi kommenteeris (poiss ei mõista vene keelt, ei saanud aru);

Nii hakkaski noormees oma teenitult kättevõidetud positsiooni häbenema ja tuli minu juurde seisma. Kui Eesti levisse jõudsime, pajatas ta pikalt-laialt oma pruudile uut staatust, loodetavasti oli kodune vastuvõtt ärimehe-kohane!

Pildil korraldavad äriklassi reisijad piima puudumise vastu protestides rahumeelse, vägivallatu aktsiooni. Minu töömees jõudis varjuda.

The man with the golden card

2011-05-25T10:26:00.001+03:00

Tallinkil on selline tore teema nagu Club One. Hakkad aga pronksist pihta ja piisavalt Soome -vahet rabeledes jõuad kullani. Mina olengi nüüd kuldklient;)
Muidu ehk tühja sellest (tegelikult on ka pileti maksumus küllalt oluliselt odavam tavakliendi hinnast), aga minu jaoks tähtsaim on see, et kuldklientide autod paigutatakse laevale nii, et nood saaksid esimeste hulgas maha sõita. Kui esmaspäeval esimese laevaga minna, siis on see nagu töölisasula buss - tuubil võõrtööjõudu täis ja kolm autodekki nende plekist sõpru samuti. Kõige kauem olen sõitnud Helsinki sadamast esimese foorini (ca 1 km) 50 minutit! Kui lisada veel laevas vahtimine kolmandal autodekil, kuni alumised kaks tühjaks sõidavad, siis kokku võib tühi ootamine olla üle tunni.
Et tööde maht hakkas tasapisi üle pea kasvama, värbasin endale moodsalt öeldes projektijuhi, kes oma väikekaubikuga kord nädalas vedudega aitab ja lisaks tõi ta kaasa ka kaks töömeest. Länsisatamas läksime kassast läbi nii, et mina oma autoga ees ja tema sabas. Seisame kõrvuti radadel ja vaatan, et mida kuradit, tema auto peegli üljes ripub kuldklienti tähistav lapakas, et laevalepaigutaja teaks teda ettepoole sokutada;) Kuigi meil oli üks pilet (minu ostetud), kus mõlemad autod ja inimesed peal ja läbi läksime samast kassast. Eriliselt humoorikaks muutis asja tõik, et mees oli viimati Soomes käinud aastal 2001 :D
Pärast tsekkisin järele - tõesti, selle reisiga saingi staatusepunktid kokku ja nüüdsest saan nii Soome kui öösel koju märgatava ajavõiduga:)

Pildil Valge Laeva autojärjekord, ma ootan loomulikult kuldses reas!

Rumeenlane, va valevorst

2011-05-24T17:19:00.000+03:00

Tellija kiidab mu mehi. Et kõvad rügajad ja no problems. Tegelikult üks ikka oli. Nagu töömehed ikka, tikkus proletariaat vennastuma kohaliku abitööjõuga (tassis prahti, värvis põrandaharjaga keldris seinu). Ülemaailmsest revolutsioonist ja kirjaoskamatuse likvideerimise programmist rääkimise asemel arutasid kodanikud miskipärast hoopis peremeeste jagatavate rahaliste hüvitiste teemal ja minu muidu nii kannatlikud ja firmatruud töömehed (välja arvatud eriti truu torumees) võtsid üles kiunu, et rumeenlane, kes elab kuuris, saab nendele lubatud tunnitasust pisut rohkem.
Egas midagi - kui tellija oli töömeeste kiitmisega jõudnud sinnamaani, et kas nad minult ka piisavat rahalist hüvitist saavad, võtsingi teema jutuks, et muidugi, aga miskipärast rumeenlane, kes elab kuuris (tassib prahti ja värvib põrandaharjaga keldris seinu), saavat minu oskustöölistest kõrgemat tunnihinda.
Ja mis selgus! Tegelikkus osutus hoopis roosamaks - rumeenlane, va valevorst, saab tegelikult hotelliomanikult ca kolmandiku vähem minu meestest.
Aga äkki oli midagi töömeeste omavahelises kommunikatsioonis tõlkes kaduma läinud????

Pildil võõrtööline, kes ilmestab enda puhkehetke enesekriitilise plakatiga - tõesti, milleks valed?

Nulltolerants

2011-05-24T11:31:00.000+03:00

Vaevalt olin objektile jõudnult kondid lahti sirutanud, kui torumees oma sagris pea aknast välja pistis ja päris:
-Pivo prinjos?-

Samas ronis autost välja värske liha, uued ja veel sagrisemad tüübid (ei leia enam Eestist ehitajaid, ei leia!), kellele ma sõites olin just selgitanud, et meil on kogu tööperioodi vältel alkoholi suhtes nulltolerants:D

Ehh, olen oma töömehed ikka ära hellitanud, pean karmimaks ja kapitalistimaks
hakkama.

Pildil tööhoos torumees. Köis on kaelas mitte seetõttu, et torumehel oleks raskest tööst või ebaregulaarsest perekonnaelust tingituna suitsiidsed mõtted, vaid seepärast, et ta objektilt minema ei jookseks. Vundamendi sees on rauast
rõngas!

Räpane isane

2011-05-19T12:48:00.000+03:00

Üle tee tormas kassiroju, poolik sabajupp võidukalt püsti, pidi veel autogi alla jääma.
-On ikka kass, porine kah veel,- ütles proua hotelliomanik õrnal häälel. Neil seal BB majutuses mitu kassi ja üks koeranähvits ka lisaks.

-Räpane, tähendab isane,- järeldasin mina deduktiivselt ja miskipärast tuli meelde saunapõlg torumees.

Pildil kass, isane kass.

Paadipõgenik

2011-05-17T12:40:00.000+03:00

Paadiks on küll Tallinki Star või lausa Superstar;) Viisin Soome lisatööjõudu. Üks neist, 21-aastane noormees, oli lausa koolitatud ehitaja, vehkis diplomitega ja puha. Leppisime Tallinnas tunnihinna kenasti kokku, aga objekti nähes lasi poiss püksi (liiga keerulised tööd), elamistingimustega tuvudes (neli seina, põrand, lagi ja toas neli voodit, millel madrats, tekk ja padi, lisaks küttis tellija oma teises majutuspaigas minu töömeestele IGAL õhtul sauna), lasi poiss sedapuhku juba pükstest mööda ja kiirelt uurind, et temast kaks korda vanemad ja kolm korda kogenumad mehed saavad temale lubatud tunnipalgast mõne euro enam, esines nolk ultimaatumiga - kas sama palk või rohkem, siis ta veel KAALUB jäämist:D Võtsin tegelasel kratist kinni ja vedasin teiste töömeeste juurde - näete - poiss, kes pole veel millimeetritki kruvi kipsi keerand, tahab teiega võrdset palka. Mehed hakkasid kurjakuulutavalt mörisema. Poiss jäi minust küll tänavale maha, midagi nad seal veel klaarisid, aga õhtul töömehed helistasid ja teatasid, et algaja töömees oli asunud võõras linnas rongijaama otsima, et Helsinkisse valgele laevale sõita;)
Nüüd olen hommik otsa töömehi otsind, aga ainult nolgid haagivad otsa. Oh häda ja õnnetust selle saabuva ehitusbuumiga!

Pildil Soomest naasvad, elamis-ja töötingimustega rahulolematud kipsimehed.
Laevapiletiks raha ei jagunud, tulid jala.

Isikliku hügieeni mõjust inimese karmale

2011-05-11T19:27:00.000+03:00

Peale kümnepäevast tööperioodi (mil loomulikult järgiti töö-ja puhkeaja seadust) sõitsid töömehed kodumaale puhkama. Roolis meie kaubikuvanurit muidugi kuulsakskirjutatud torumees. Niikut Helsinki linna piir saabus, hakanud bensunäidiku tuluke vilkuma ja torumees pidas tarvilikuks paaki täita. Bensukast kiirteele väljapööramisel eksisid vennikesed rajaga ja kukkusid uhama vastassuunas. Mäletate thrillerit "U-turn"? Vot nii juhtuski, et seltskond eksis naabrite pealinnas korralikult ära ja sadamasse jõudes võis vaid laevale järgi lehvitada. Helistasid mulle ja muidugi saatsin nad kassasse pileteid järgmisele laevale ümber vormistama. Helistavad tagasi ja teatavad õrna häälega, et kõik on korras, kassas oli istunud isegi venekeelne tütarlaps. See pole kaugeltki kõik.
Pool tundi enne laeva väljumist jälle telefon tiriseb ja ma mõtlen, et noh, küllap teatavad, et istuvad laevas ja libistavad olutit. Telefonist kostub hoopis venekeelne hädakisa, et passid võeti ära ja toll tuustib kottides ja neil on peal ebaseaduslikult omandatud mööbel ja kohe pannakse nad vangi ja teatagu ma nende naistele, sest telefonid võetakse ju vangipandutelt ära.
Lühidalt oli jama selles, et sadamas tiirutades(seal kuradi pekkad ju ehitavad kogu aeg ja muudavad neid laevalesõidu skeeme) mõlkisid võõrtöölised ära mu vana kaubiku (ikka täitsa auk on külje sees) ja ehk selle rähklemisega tõmbasid endale tollimeeste tähelepanu. Vaadati läbi kotid (haisev must pesu ja tööriided), kamandati ka kaubaruum lahti, aga see oli tuubil täis tellijalt lunitud vana mööblit. Käisin nüüd kaubiku kahjusid hindamas ja nägin siis ka salakaupa - mina küll aru ei saa, miks pidi seda Soome läänerannikult Tallinna vedama. Aga toll nõudis muudkui paberit selle kohta, ei omandiõigus on minu meestele üle läinud ja ega ometi pole Soomemaal vargil käidud. Palusin siis tellijal suhelda tollimeestega ja veerand tunni pärast olidki mehed päriselt laevas.
Torumehel igatahes värisesid nii käed kui jalad ja mul tuli talle tükk aega kinnitada, et peale puhkust Soome tagasi sõites teda kindlasti enam mingid ootamatused ei ähvarda, sest mina sõidan siis koos nendega. Muidugi, kui nad ei kavatse kontrabandi siit sinnapoole vedada.
Seega kõik torumehed, keevitajad ja mördiööbikud - isikliku hügieeni mõju meie karmale on tähtsam, kui keegi arvatagi oskab!

Pildil torumees naistele rõõmuks tiirutamas võõras linnas. Dokumentideta.

Eurojõgi

2011-05-07T20:29:00.000+03:00

sell

Käin nüüd iga paari päeva tagant jõge süvendamas, et voolusäng ega -suund ei muutuks. Nimelt renoveerime Naantali vanalinnas, Muumimaa lähistel, pisikest perehotelli. Mehed on majutatud samasse, ainult pesemisvõimalused on veetorustiku renoveerimise tõttu kasinad. Sestap pakkuski tellija, et tema teises majutuspaigas saavad töömehed peale päevatööd saunas käia. Saabusin neljapäeva õhtul just saunaajaks, aga objektil võttis mind ikkagi vastu köögis askeldav torumees, kes mu küsimusele, et miks tema saunas pole, vastas stoilise rahuga, et ega mees end iga jumala päev pesema pea:D Muidugi, karu ka ei pese ja kõik kardavad!
Täna koristasin kodumaad. Ühtlasi peeti ka sõbra sünnipäeva ja austati tema mõisaparki. Mõisa päris sõber isalt, kes koolipoisina osales Vabadussõjas ja sai kingituseks mõisa ja lahmaka maatüki. Seda maatükki me seal kasvavast metsast puhastasimegi. Sauna sai ka.
Saun oli mingis puhkekeskuses ja kuigi kõik teised kiitsid, et hea soe ja lausa kuum, pidin mina sauna laitma, sest ilma õige õhu peale-ja äravooluta ruumi saunaks nimetamine on ilmne liialdus. Keegi muidugi mind ei uskunud ja mõned käisid kohe mitu korda.
Tagasiteel rääkis endine Suur Ehitusülemus Vasalemma poest möödudes loo, kuidas sama kaupluse vastuvõtmise ajal, kui komisjon oli kohal, mapid tähtsate paberitega vastu kõhtu surutud, hakati veel viimase hetke tööna teisaldama soojakut. Zil-kraana viskas tropid, treiler sõitis alla ja soojak kerkis maast. Kui soojak oli maast juba meetri jagu kerkinud, avanes uks ja
sellest väljusid kaks purjus töödejuhatajat, keda soojaku kõikumine oli viinauimast äratanud. Kukkusid nad muidugi kõrgeaulise vastuvõtukomisjoni ette ehitustolmu sisse kõhuli. Kauplus olla ikka vastu võetud;)
Nüüd pea valutab (lõkkesuitsust ja ventileerimata saunast), aga meel on helge (Eurojõgi voolab õiges suunas).

Pildil torumees, kolmandat nädalat komandeeringus.

1903

2011-04-25T20:07:00.000+03:00

See EI ole rumal number! Kindlasti ei tähista see ka mu parteisse astumise aastat, nomiste arvasite?! Erakonnastusin ma ikka 21.sajandil. Arvab keegi ära? Eks ma alustan siis sellest, et poeg lõpetab gümnaasiumi ja loomulikult aeti kokku lapsevanemad. Ikka see kesklinna kool, südalinna parkimine ja klassiruumis ahnelt niuetest haaravad toolid koos lauaklapikesega. Kirjutasin üles järgmised märksõnad:

-2 inimest
-briljandid
-pross
-catering
-lilled
-kõne
-lennu annetus

Kõne peab tuntud luuletaja-lapsevanem, kõikide kulutuste summa edastatakse vanemate listi. Ei taha kohe mitte vaadatagi!
Kõne osas on nüüd selgus, muude märksõnade peal katsetab iga lugeja oma intuitsiooni ja rikutuse astet;)
Pealkirjaga on asi proosaline - kui mobiiliga parkimiskorda selle alustamise osas mäletasin briljantselt (tuleb saata autonumbri ja parkimistsooniga sõnum), siis autosse roninult üritasin korduvalt saata erinevates vormindustes sõnumit numbrile 1903 Ei midagi, ei ühtki sõbralikku vastusõnumit, et minu rahakotist väljavoolavad eurod on tõkestatud sõnumitammiga. Viimases hädas helistasin gümnasistist pojale - muidugi oli tal kõik teada ja selge: helista sellele numbrile, vana tobu, sain kuulda päeval kirjandiga ühele poole saanud noorelt geeniuselt.

Jahhh, uus põlvkond - seda tuleb nagu rahet.....

Pildil lapsevanemate koosolek, kaaviar voolas ojadena.

Roosad kotid

2011-04-19T17:47:00.001+03:00

Nii mõnigi kaasblogija on otsekoheselt öelnud - aitab nilbustest, mees! A ma kohe ei saa, elu ise jooksutab nilbeid teemasid ette. Nagu näiteks täna.
Et munapühi puhtalt ja kuivalt vastu võtta, kraamisin terve nädalavahetuse hoovi - lammutasin nurgataguseid jäälaamu ja riisusin oma 150 hektarilist muruplatsi. Prahihunnikud kõrgusid kui hüljatud püramiidid, aga ega need ju hoovist ise minema jaluta. Nagu viimastel aastatel ikka, jagas Nõmme LOV kotte, roosasid kotte. Astusin teenindussaali ja mida ma näen - kotijärjekorras üksnes mehed! Kusjuures mina tundusin veel kõige noorem olevat. Nii seisingi kannatlikult mõned minutid teiste vanameeste seas, et saada endale sellekevadised roosad kotid. Oeh, ma kohe ei saa, mõte läheb JÄLLE asendusliikmele!
Muide, teksti pealkiri oleks sama hästi võinud olla "Konna aed". Muidugi, kui poleks neid kuradima roosasid kotte....

Illustreerival pildil roosad kotid. Koos voorusevööga. Mida kahjuks LOV ei jaganud:(

Asendusliige

2011-04-17T20:42:00.000+03:00

Selveris poodeldes märkasin Kroonika kaanel tuttavat nägu - koolivend Leinatamme olevat kena noorikuga nähtud. Mõelge, ma ütlen teile, mõelge nüüd natuke - kui Tarts sai Riigikokku, siis loomulikult on talle maisemate mõnude jaoks vaja asendusliiget, sest ega rahvasaadik enam siivutustega toimetada tohiks, olgu need nii noored ja ilusad kui tahes. Selge see, et Kroonika vinnilised votugraahvid tabasid neidisega mõnulemas Leinaka asendusliikme, rääkimata juba asendusliikme asendusliikmest, millest me SEEKORD rohkem ei räägi. Seega - Tarts, ära muretse, rahvasaadikuna on peamine, et käsi tõuseks!

Pildil tundmatu asendusliige kaasliikmega Kakumäe rannas päikeseloojangu ootel.

5D

2011-04-11T19:25:00.000+03:00

Kristiine Keskuses on nüüd 5D kino. Et lisaks nägemismeele erutamisele erutatakse kinokülastajat ka kõigutamise, pritsimise ja õhkõrna kõdistamisega. Minu rikutud meeled kujutasid kõike nimetatut elavalt ette ja jah, järgmiseks palun ekraanile pornofilmi 5D formaadis! Kinokülastajaile antakse küll prillid, aga võetakse ült kõik riided. Kinno minnes ei tohi unustada puhast pesu! Veel tekkis küsimus, et kas naiste rinnahoidja suurusnumbril kah 5D-värgiga mingi seos on? Help, pliiizz!!

Pildil 5D filmi avakaader. Kõik ilus on veel ees!

Rinnast võõrutamine II

2011-03-31T09:40:00.000+03:00

Rinnast võõrutamise projekti raames käisin Soomes naisi vaatamas. Natuke vaatasin üht remonditööd ka - suur talumaja vajab küttesüsteemi vahetust. Moodsa aja vidinad viisid asjalikul häälel kamandades täitsa ukse ette kohale ja peatselt tutvusimegi kohaliku veterinaariga, kes osutus kolme lapsega üksikemaks. Seda ütles ta täitsa ise, ilma pinnimata;) Kogu aeg vabandades (et maja on sassis) ja laste otsa komistades (need tiirlesid nagu kassipojad kogu aeg jaluś, ise vahetpidamata lõuates) vedas tubli soome naine meid toast tuppa ja keldrist pööningule. Kui algul suhtus ta võõrtööjõusse pisut kahtlevalt (et venelasest torumees), siis peale minu maagilistesse silmadesse vaatamist ja valeliku suu kuulamist oli ta valmis meile kiirkorras kukleid (pullat) küpsetama ja kohvi pakkuma. Lõpuks silitas mul selgagi, et olla keldris tolmuseks saanud. Küll ma tean!
A meil oli juba kiire, sest tagasi-laev ootas ja kodumaa kutse on igasugusest kulinaarsest meelitusest või armuhüüust tugevam.

Pildil hobuse (täku) rinnast võõrutamise katse.

Rinnast võõrutamine

2011-03-31T09:22:00.000+03:00

Lugesin, et rinnast võõrutamisel tekkivat imikutel tigedusehood. Mul tekiks rinnast ja vagiinast võõrutamise korral lausa raevusööstud! Tea, kas peaks perearstile pöörduma??

Pildil isase inimese rinnast võõrutamine. Jube, juuubeeeee...!

Kohv ja Klähv

2011-03-10T16:49:00.004+02:00

Täna oli pidupäev. Armand tellis oma kindla taksi järgi suure kruusi piimaga kohvi, sooja ja krõbeda viineripiruka ning muidugi pumpernikli ega unustanud samas kohvikuneiule ilusat naistepäeva soovimast. Ikkagi vana kooli mees! Või vähemasti meeldis Armandile endast nõnda mõelda. Viis aga ostetu lauda, võttis ajalehenagist lugemiskepi otsa aheldatud värske "Ekspressi" ja jäi siis kõhklevalt leti ette seisma. Misseals ikka, täna võib, arvas mees ja pelglikult üle õla kiigates esitas letineiule veel ühe tellimuse. Nii tekkiski suure kohvikruusi kõrvale matsakas brändiklaas, põhjal värelemas ebaproportsionaalselt tilluke rosinaviha-tilgake. Veel koukis Armand taskust suureekraanilise "Samsungi" telefoni ja sättis ninale lugemisprillid. Igaks juhuks vajutas ka ekraani helendama, et ega mõnda kõnet pole mööda lasknud. Nagu mulle kümneid ja kümneid kõnesid päevas tuleks, pahandas ta seepeale iseendaga ja krabistas ajalehega. Kohv auras, viineripirukas oli soe ja pumpernikkel tundus krõbe - elu nigu lill! Armand toetas selja vastu sooja ahjukahhelit ja tassist lonksates lasi pilgu napis kohvikuruumis uitama. Paar lauda edasi, akna all, istusid kaks mutti ja rääkisid valjul häälel kellegi kolmanda vähjahaigusest. Seda juttu ei tahtnud Armand kohe mitte kuulata. Kõrval, ka aknaaluses lauas, istus viks vanamees, korralikult viigitud püksid ja hoolega viksitud talvesaapad jalas. Kunagi ammustel aegadel oli Armandi naise armuke, kellega mees juhuslikult Laari mendis kohtunud oli, möllinud tema naisele, et sinu mehe löntis ja olematute viikidega pükse ei kannaks ta ise ka mitte sõnnikuviskamisel. Miskipärast jäi see Armandile meelde ja kui saabus selline aeg, et ilma viikideta pükstega võis käia nii kinos kui teatris, pulmas ja matusel, tööl ning puhkehetkel, siis Armand eelistas igal juhul, ka koduseinte vahel, käia viigipükstega.
Peatselt saabus viksile vanamehel toetust kahe sama viksi taadi näol ja vinks-vonks ätid nagu nad olid, tellisidki nemadki klaasikese kangemat. Armandil oli pokaali põhjas vaid tilgake, kruuski hakkas kohvist tühjaks saama, aga pumpernikkel oli veel krõbistamata. Kõrvallauas käis elav keskustelu:
"Ma käisin oma naisega teatris!" teatas esimene taat.
"Mind vedas moor Raekotta kontserdile," kehkles teine.
"Aga me Lainega käisime orhideede näitusel!" tunnistas kolmas häbelikult.
Siis nad vaikisid sügavmõtteliselt, tuiutasid aknast räpatand lumehangi vaadata, kuni esimene tõdes: "Mehed muutuvad vananedes kannatlikumaks naiste veidruste suhtes."
"Jah," nõustus teine.
"Ealised iseärasused," arvas kolmas, mispeale vaadati jälle kaua ning kannatlikult aknast välja.
"Tõsi, mis tõsi," muigas ka Armand vuntsi, krabas laualt oma "Samsungi" ja kannatlikult nuppe muljudes asus numbrit valima. Aaza-Lea numbrit muidugi.

Pildil kolm kõbusat taati "Kohvis ja Klähvis" Keskmine käis orhideede näitusel.

Naistepäev

2011-03-08T20:00:00.002+02:00

Juba eelmisel nädalal otsustasime meestega tähistada seekordset naistepäeva suurejooneliselt - et kutsume kokku kursaõed ja teeme neile tassikese, pitsikese ja õiekese. Tahtmine on taevariik, teadis mu neljaklassilise külakooli-haridusega vanaema. Kui eile iseendale lubatu meelde tuli, oli lootusetu kasvõi ühtegi kursaõde kokku saada. Istusime sõbraga kurvalt tema kontoris ja ainuke, mis meelde tuli, oli võimalus tellida raha eest erinevaid teenuseid osutavaid tütarlapsi. Pangu ainult viisakad (mitte tööriided) selga ja istudes hoidku jalad ja huuled koos. Huuled seepärast, et lollusi ei räägiks. Mida te siis mõtlesite?!
Kui ma keskpäevaks pisukese hilinemisega Veskisse jõudsin, vitsutas sõber hernesuppi süüa, aga naistepäevaliste saba ulatus uksest välja, sõna otseses mõttes! Ühtki tütarlast - ei tasuta, ei tasulist - ka tema lauas ei paistnud. Minu suunava küsimuse peale ulatas ta muheledes mingi ajakirja, tagumine kaas ülespidi. Tagakaanel olid fotoaparaadid, aga esikaanel paljas tüdruk ja suur kiri - Playboy.
Sõber on mul kaval mees - koju ajakirja tellida ei julge, siis tellib tööle. Kogu post laekub loomulikult peadirektori sekretärile, kes aga on oma jope, loeb ise korralikult läbi ja alles siis poetab sõbra posti, diskreetselt ümbrikus loomulikult.
Saabus ka teine sõber, kes pikast järjekorrast heitunult asus samuti ajakirja sirvima, kohati lausa näpuga järge vedades. Ilus siidine paber oli! Jutt kandus ööklubile, kus meie sportlik sõber hiljuti käinud oli. Äkitselt turgatas mulle pähe, et mina käisin viimati ööklubis umbes aastal 88 või oli see koguni 69.
Kadeduseuss hinges, pärisin ikka veel siidiste tüdrukutega tegelevalt tüübilt, et millal tema viimati ööklubi väisas. Mees viis pilgu korraks veskikivi poole ja teatas siis, et jaanuaris vist. Tartus ja Maasikas. Tule taevas appi, Maasikas!?
Samas meenus mulle, et pealinnas avati hiljuti heterosõbralik homoklubi nimega Kapp ja pakkusin meestele, et me võiks oma annuaalseid kohtumisi Kapis korraldama hakata. Mille peale sõbrad pelgasid, et nende musklis ihu ja sõltumatu paljaku peale joostakse seal tormi. Lubasin siis ühele kätt õlal ja teisele puusal hoida. Nüüd ise ka ei tea, kas tulen kapist välja või lähen sisse...

Pildil Kapp.Paremalt esimene.

Looma lahkumine

2011-03-05T16:32:00.002+02:00

Vana, lausa muldvana koer sai täna puhkama. Loomaarst avas veenitee, pani kanüüli ja uinutas vanapoisi, lausa kaks doosi pidi saama, siis jäi koer rahulikuks. Lõpuks veel viimane süst ja keerasime pojaga vanamehe linasse ning viimne teekond läks loomade varjupaiga külmikusse. Sealt edasi põletusahju. Üritasin algul ka Jõelähtme väikeloomade kalmistuga suhelda, aga sealt tuli vastuseks ebaadekvaatset juttu, et ei tea, kas ikka saab ja helistage õhtupoole. Olgu siis purgatoorium. Koer oli kogu sõidu ja ka kliinikus rahulik, aeg-ajalt vatas küsivalt minu poole. Eks ta oli juba väsinud ka. Kodus manustas ta suure vaevaga väikese koervorsti jupi, enne seda polnud mitu päeva praktiliselt söönud.
Olgu siis sinuga rahu!

Pildil noor loom oma kodus.

Ma sain keppi. Kummiotsaga keppi

2011-03-01T19:49:00.002+02:00

Kui naistel on lihtne - päevad on head, kui pole halbu päevi, siis meestel on kogu aeg head päevad, sest meestel ei ole päevi. Mõnikord on lihtsalt teistmoodi päev - nagu näiteks täna.
Tööd on tänu eiteamillele õnnestunud kokku ahnitseda täitsa tihkelt ja kesktalvine ja keskpäevane päevitamine kamina ees on asendunud üksluise leivatööga.
Kõhvitsesime põrandast puhtaks ühe Vana-Lasnamäe korteri, põrandal olid aastakümneid kuivanud veneaegsed põrandalauad, mis ma otsustasin muidugi endale tuleva talve kütteks veeretada. Töömehed olid lauad kenasti juppideks lõiganud ja alla tassinud, üks neist hakkas juppe mu kaubikusse laadima, teine koristas treppe prahist. Mina vahtisin niisama kaubiku kõrval. Mööda kõnniteed tuterdas lähemale mingi pundar, ühes käes kepp ja kilekott, teises veel mingi kott. Jõudis minuga kohakuti ja tonksas mind kepiga;) Niimoodi õrnalt, ütleks isegi mänglevalt:D Siis rääkis ta VALJUL häälel vene keeles igasuguseid inetuid asju minu töömeeste ja isiklikult minu kohta, sest tema isiklikus trepikojas ei tohi keegi oma korterit remontida, see häirib kohe sajaga! Ma isegi natuke kuulasin algul, aga siis tegin Arshavinit - panin näpu suule ja ütlesin tsssss! Tegelikult oleks tahtnud temalt selle kummiotsaga kepi ära võtta ja kepi konksuga jalad alt ära tõmmata näiteks. Muideks, ma olen täiesti rahumeelne inimene, kes mind tunnevad, need teavad:D
Sõidame ja sõidame siis minu poole ning meiega liigub kaasa mingi pilveke, mis tikub nagu kopsakamat kuju võtma. Ma ei teind enne eriti väljagi, aga siis hakkas see pilveke haisema. Nii oligi - kaubiku vasak esipidur otsustas endast kooki küpsetada ja seda kõrbemistemperatuuril. Nii me siis sõitsime nagu Lenin - üks samm edasi kaks tagasi.
Kui korraliku auto rooli olin saanud, helistab teiselt objektilt kodanik tööline - ukselengis, mille neile eile viisin, on pragu. No ikka juhtub. Kimasin hankija juurde ja võtsin uued lengipuud selga ning objektile. Sõidan järgmist asja ajama - telefon. Sellel lengipuul oli kild küljest;) Vedasin mõlemad praakobjektid müüja juurde tagasi ja kollektiivselt asusime uurima veel avamata pakendeid. Kolmandast leidsime defektita lengid. Oeh! Nagu sellest vähe oleks, helistas sõber Joel - tema juures likvideeris veeavariid ja vedas uusi trasse minu kuulsusrikas torumees Gena. Torumees oli paar tundi tagasi hakkama saanud ja jõudnud just Maardusse, kui veeavarii likvideerimisest tingitud veavarii ta Mustakale tagasi kupatas. On ikka täna päev mõtlesin, kui müügimehe juures järgmise varustusteemaga seisin - vaja oli jubinat nr. 7 Võta ise sealt vahest, hõikas müügimees, ise teise kliendiga tegeledes. Võtsingi ja viisingi. Töömehed laadivad jubinad maha ja arutavad - see ikka küll nr. 7 ei ole. No ei olnudki, olid nr.9 Tagasi! No ise olid loll, naerab müügimees ja mina lisan, et loomulikult on loll pea ihu nuhtlus. Müügimees otsib nüüd ise ja ulatab mulle jubinad nr. 7 Marsa tunne oli ikka küll, aga pöörasin nina jälle Järvevana teele, kui mingi eelaimdus eesootava suhtes sundis mind tagapingil asuvatele jubinatele pilku heitma. Krt! Ei või olla! Aga oli - ikka nr. 7:D
Selveri juures kannakas ja tagasi. Nüüd ma müüjaga enam nalja ei heitnud. A too läheb riiuli juurde, sorib seal ja kirub tellijaid, kes ise kaupa otsides tema süsteemi kõik peesse keeravad:D Seekord andis ikka nr. 7

Nii ma saavutasingi tänavuse aasta ühe tööpäeva pikkuse rekordi - akuraat 9 tundi.
Pagan, täitsa väsitab töötegemine;)

Pildil plaatija ja puusepp, kes kasutavad iga töövaba hetke kosutavaks uinakuks.
Hoidke alt, rahvas, uus ehitusbuum on tulekul:D

Aitab!

2011-02-26T20:31:00.002+02:00

Vaadanud Jüri Aarma Pariisi saadet, sain jälle targemaks - Victor Hugo surmapäeval olla kogu Pariisi lõbulinnud töötanud tasuta. Arvestades meie armsa linnapea lubadust valimispäeval kogu ühiskondlik transport piletivabaks kuulutada, arendasin seda ideed edasi - ka meie kodumaa pealinna lõbuteenindajad võiks tollel pidulikul päeval tasuta teenindada! Eeldades, et selline soodusmüük tekitab tohutud järjekorrad, võiks seada sisse esimese, teise-ja kolmandajärgulised kliendid. Esimeses järjekorras teenindataks tasuta ja korvita riigiteenistujaid, diplomaate, kandideerivaid ja ka lahkuvaid Riigikogu liikmeid, teises järjekorras, kuid korvita , meie linnaametnikke, eraettevõtete omanikke ja ehitustöölisi, kolmandas järjekorras ja korviga kõiki ülejäänud huvilisi meeskodanikke.
Aitab alandavatest järjekordadest!
Aitab hindade tõusust!

Pildil kompanii-jagu esimeses järjekorras teenindatud riigiteenistujaid väsinult naasmas kasarmutesse mööda meie kauni vanalinna munakivide ja hobusesõnnikuga kaetud tänavaid. Et sel päeval jumala eest mingit riigipööret ei toimuks!

Õpetaja Helmi hellad käed

2011-02-09T15:06:00.004+02:00

Õpetaja Helmil oli kena komme mudida õpilasi kõrvust, eriti poissõpilasi. Tegelikult ma ei mäletagi, et ta oleks tüdrukõpilasi kõrvust kitkund. Kui oli lemmikõpilane (nagu näiteks mina), siis mudis hellalt. Kui oli laisk ja kirjutas veel vigadega (nagu näiteks Armand), siis päris sikutas kohe. Poisil olid vahetunniks ikka kõrvad punased. Kui õpilane Helmit eriti ei huvitanud, siis ta toda ka kõrvust ei sikutanud. Õpetaja Helmi andis meile eesti keelt ja kirjandust.
Eile koolist tulles oli tütrel nutuvõru suu ümber - klassijuhataja vallandatakse!
Selgus, et too, viiekümnendates eluaastates matemaatikaõps, oli 7. klassi kurijuurikal distsiplineerimise eesmärgil ja klassi segamise eest (viskas kedagi mobiiliga, kolistas metalljoonlauaga vastu lauajalgu, karjus ja ropendas) kuklatutist kinni võtnud ja tutistanud ning siis dire juurde saatnud. Nagu õpetaja hiljem vanemate listile saadetud kirjas tunnistas, see oli viga. Noor nannipunn läks ja kitus direle ära, kusjuures mitte iseenda ebaõpilasliku käitumise, vaid õpetaja ennekuulmatu vägivalla tema kallal. Dire kutsus õpetaja välja, kuulas pedagoogi ära ja palus kirjutada lahkumisavalduse. Noor kukk jooksis samal ajal juba koolimajas ringi ja kires kõigile, et nüüd saab mata õpsist lahti. Tüdruku klass tormas seda kuuldes õpetajate tuppa, et õpsilt aru pärida, see ei saa ju ometi nii olla?! Aga oli ja on. Tänaseks on kokku kutsutud lastevanemate koosolek, ehk õnnestub hea õpetaja koolile päästa. Kolme aasta jooksul, mil ta tüdruku õpetaja on olnud, oleme korduvalt kohtunud ja suhelnud - selline rahulik ja kaalutletud ütlemisega proua.
Ikka lähen koosolekule ja püüan poolt olla. Kui ma ise ammustel aegadel ja olude sunnil ühe õppeaasta ajalugu õpetasin seitsmendikele ja kaheksandikele, siis tegin ikka pätti ka - isegi klassipäevikuga viskasin üht tegelast. Ainult kaebama ei jooksnud see poiss ja edaspidi saime rahulikult hakkama;)

Kui keegi tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, kes tunneb õpetaja Kellet, andke minu tervitused edasi!:)

Pildil ilus hetk minu õpetajaelust - järelaitamistund 8. klassi õpilasele.

Akvaarium

2011-02-07T09:50:00.002+02:00

Mõnikord on saalis üks eksamineerija, mõnikord kolm, aga juhtub ka, et viisteist. Siin on 200 fotot, püüdke ära tunda, keda oleme selles toas eksamite ajal juhtunud nägema. Aeg läks. Nüüd otsige välja need, keda olete näinud ainlt üks kord. Kriipsutage selles tekstis maha kõik o-tähed, alla joonige kõik a-tähed, s-tähtedele tõmmake ring ümber. Selle subjekti tegevusele, nagu ka raadiole, ärge tähelepanu pöörake. Aeg läks.Subjekt teeb nägusid, üritab pliiatsit ära tõmmata, lööb tooli mu istumise alt ära. Raadio sekkub omakorda - tõmba s maha, jooni o alla....Mõnikord tuuakse tuppa luksuslik lõunasöök, mõnikord unustatakse. Mõnikord lubatakse tualetti esimesel nõudmisel, mõnikord peab kolm korda paluma. Mind viiakse iga päev vaimseste ja füüsiliste võimete piirini. Nii mina kui ka nemad tunnetame seda piiri üsna selgelt. Kaugelt üle kesköö vajun riietega voodisse ja uinun silmapilkselt, aga seda hetke nad vaid ootavadki - pimestav lamp suunatakse otse silma: 262 korutada 16-ga! Noh, kiiremini! Peast, see on ju nii lihtne. 4192 karjun ma neile ja tuli kustub.

Ülaltoodu oli kirjeldus autori sisseastumiseksamist NSVL Sõjalis-diplomaatilisse Akadeemiasse, mis omakorda oli GRU (NSVL Sõjaväeluure) kattevari, Viktor Suvorovi raamatust "Akvaarium". Akadeemia hiilgavalt lõpetanud ja ohvitseriauastmeid ridamisi ennetähtaegselt saanud mees murdub peale nelja-aastast tööd sõjaväeluure residentuuris Genfis ja põgeneb inglaste tiiva alla. Kirjutanud mitmeid raamatuid NSVL agressiivsest välispoliitikast, luure-ja diversioonitööst, on käesolev raamat minu arust kõige paljastavam selle enamusele meist romantilise ja vaid pisut ohtlikuna tunduvale "mõõga ja mantli" loo tegelaste elule. Higine, räpane, ropp ja moraalitu igapäevatöö, ühest küljest hall ja rutiinnne, teisalt edu korral peadpööritavaid võimalusi pakkuv. Jõhker erilaager, kus tulevased diversandid harjutavad tapmist surmamõistetute peal, õppe-eesmärgil sõjatehaste töötajate provotseerimine ja äraostmine, mis lõppeb töötaja reaalse vangistamisega, sõbrale postkasti piibli sokutamine, et kontrollida tema ustavust piiblist juhtkonnale kohese teatamise moel jne., jne.
Peale selle raamatu lugemist ei aja omaaegsed, saati siis kaasaegsed luurepõnevikud, musti prille ja häid ülikondi kandvatest superagentidest enam ei naerma ega nutma.
Suvorovile (kodanikunimega Rezun) kehtib endiselt riigireeturile mõistetud surmaotsus mahalaskmise läbi.
Pilt www.tanapaev.ee

Loomaaed, rsk, ma ütlen!

2011-01-26T17:19:00.001+02:00

Rohkem polegi täna öelda. Meeldivat õhtu jätku!

Suur ja väike

2011-01-24T15:40:00.002+02:00

Tõmbasin eelmise tööaasta kokku, kusjuures kahetsusväärselt võrdlesin ka eelnevate aastatega ja millegipärast tuli meelde sihuke tore looke:

Mees laekub hilisõhtul töölt, naine juba voodis. Räntsatab aga abikaasa kõrvale ja üritab asja ajama hakata. Naine lamab nagu inglise leedi - külm, kange, ei liiguta ega tee hääli. Mees tüdib lõpuks asja liigutamisest ära, veeretab end naiselt maha ja uurib:
"Mis sul viga on, naine?"
"Ja palk on sul ka väike!" teatab naine kurjalt ja keerab selja.

Nii ongi;) Üllatavalt kombel oli käive eelmisel aastal isegi pisut suurem üle-eelmise aasta omast, aga mõned aastad tagasi oli ikkagi....mitu korda suurem;)

Mida ma tahan siis öelda? Aga seda, et naistel on peaaegu alati õigus!

Pildil on kõige kõrgema käibe otsas olev mees igatahes täitsa või sees! Mis tesied kodus teevad või kus nad saavad, ei taha mitte teadagi:D

Head uut aa

2011-01-12T21:01:00.007+02:00

Armand sulges korralikult välisukse ja trampis esikumatil jalgu lumepurust puhtamaks. Siis trampis korra veel, ikkagi uue aasta esimene trampimine! Jalgade tuhmid mütsatused panid vere keema ja lisaks trampimisele vehkis mees nüüd ka kurjakuulutavalt kätega, justkui mesilinde peletades. See tõi talle omakorda meelde koledaid mälestusi igasuguste lendavate asjadega ja nii trampis ta jalgu järjest süveneva vihaga.
Algas ju kõik kenasti - ta oli kõvasti vaeva näinud, et näärilaud oleks lookas, aga ei mingeid rasvaseid pekikäntsakaid ega verivorste - ainult pardirind ja hanemaks, natuke ka porganditega segatud hapukapsast ja muidugi Moet et Chandon jahedas hõbenõus, milles omakorda laagerdus ka meie oma raha, üheeurone münt. Et uuel aastal vaesust tundma ei peaks. Naiss!
Aaza-Lea tuli täpselt, oli küll pidanud kaua bussi ootama, aga see oli ka mõistetav - ikkagi vana-aasta graafik. Armand aitas tal galantselt kasuka seljast ja peegli ette juukseid kohendama jäänud naist selja tagant emmates kohmas kohmetult:
"Sa oled mul nii kena!"
Aaza-Lea talvetuulest õhetavad palged muutusid veel punakamaks ja ümber pööranult liibusid ta tütarlapselikult kikkis rinnad vastu Armandi kõhtu ning parkunud huultega mehesuu sai jaheda musu. Enne pidulauda istumist teleka ees punaveini limpsides libises Armandi ärevil pilk ikka ja jälle sõbranna karupüksistatud sihvakatele säärtele - vähe on selles vanuses naisi, kes riskivad talveõhtusse startida kärtspunaste muhumustriliste liibuvate sukkpükstega. Aga Aaza-Lea figuuri ja kurejalakestega võis! Armand oli selles TÄIESTI veendunud. Tasapisi heietas mees nimelt mõtet kardinaalseks elupöördeks. Miks ei võiks kaks üksikut hinge ühte heita ja seda just kaunil nääriööl?! Isegi mingi kõnekese oli ta higistades ja grammatika kallal vaeveldes valmis kribanud. Kuigi tavaliselt piirdus Armand ka pühade puhul üksnes mulliveega, siis täna oli ta enne naise tulekut ärevust maandanud tibakese armeenia brändiga ja võtnud lonksukese jahedat viinakestki. Nüüd, diivanil veini timmides, ärkas ta ehmatusega sekundilisest tukust ja piidles ärevalt naiskaaslast - ei, vist ei märganud, oli teine ametis Normanni tolategemise vahtimisega. Aega polnud enam palju, varsti pidi lauda istuma. Armandil süda puperdas sees, Aaza-Lea ümaral õlal puhkav töömehekäsi higistas märgatavalt. Viisakalt vabandussõnu pomisedes tõusis Armand ja ronis toimekalt teisele korrale - seal vetsus võis vabamalt soristada, kusse häbi ots, kui Aaza-Lea teda toimetamas kuuleks. Vetsus käidud, viisid jalad mehe kui iseenesest baarikapi juurde ja kuna ühest lonksust tundus väheks jäävat, võttis mees mitu.
Laua oli mees katnud kööki, talle ei meeldinud elutoas süües telekat passida. Mis see köögiski häda süüa, eksole! Küünlad põlesid, inglikellad kõlisesid küünlakuuma toimel ja vanapaar näkitses viisakalt linnutoidu kallal. Veinipudel sai peaaegu kohe tühjaks, aga ka teine oli ikka käepärast. Armandil pea sumises, toit ei löönud sedapuhku mitte kuidagi pead klaarimaks, pigem vastupidi. Kuude kaupa karskust pidanud mulliveemees arvas, et ega südamedaamile muidu etlema pääse, kui peab korra veel julgust võtma.
"Lähme aga tuppa tagasi, pea need Kremli kelladki ei löö!" ütles Armand muhedalt ja viisakalt naist küünarnukist diivani poole manööverdades tundis ehmatusega, et tegelikult oleks hoopis temal toetust vaja.
"Ma korra.....veel," kohmas Armand ja ettevaatlikult samme seades tudises tepist üles. Trepimademel pöördunult, nägi ta kuidas Aaza-Lea pilk ei olnud just kõige sõbralikum mehe liikumist seirates.
Kahe kiire sammuga oli ta taas baarikapi juures ja vaikselt, et klõnksatused ei reedaks, kummutas paar punnsuutäit rosinajooki. Võttis küll surisema, aga andis kuraasi juurde.
"Mida asja," mõtles mees, "ma ennegi naisel olnud, teeme selle ära nigu tirtsti!" Miskipärast oleks tahtnud laulda. Aga mitte midagi harrast, häälepaeltel plõnnis üks hoopis hoogsam lugu.
"Mäekõrgune on õnne tipp..." üürgas Armand trepist alla libisedes. Esimesele korusele sai niimoodi tavapärasest kõndimisest märksa kiiremini.
"Ole kuss!" sisistas sõbranna, a mõne minuti pärast juba loodetavasti elukaaslane pahaselt. "Presidendi kõne algab kohe!"
Armand proovis enda vedelat keha Aaza-Lea kõrvale ja natuke isegi peale sättida, aga naine libises osavalt kõrvale.
"Ma olen Baruto," mõtles Armand ja üritas sõbrannat vööst haarates vaibale heita.
"Sel turniiril on aina kaotused," resümeeris Armand kaks minutit hiljem Aaza-Leale tema hinnalist kasukat selga aidates. Viimase katse täielikust hävingust pääseda tegi mees veel aiaväraval kõõludes:
"Tule, Musike, hakkame koos elama!" hõikas ta kaugenevatele kurejalgadele ja naaritsale järele. "Ma hoian sind kui lillekest"
"Ja väetan ka," tuletas põies pakitsev alkohol end meelde.
Kui rahvas tänavatele valgus ja shampanjapudelid paukudes avanesid, oli Armandi soe ja kollane soov juba kenasti lumehange märgistamas: HEAD UUT AA

Illustratsioonil Armand koos sõpradega Veski tualettruumis kalligraafilist pisskirja harjutamas

Tõuseb igast asendist

2011-01-10T18:01:00.002+02:00

Sain sihteesmärgiliselt kokku ammuse kolleegiga. Naiskolleegiga:D Küsimuseks (tema poolt) muidugi remont ja ehitus. Kuidagi arenes vestlus ka isiklikule pinnale, et kas ikka seesama kaaslane ja kuidas lapsed ja nii edasi. Naiskodanik kurtma, et tal on vahetus(varu)mees, kelle ajad uksest välja ja viie sekundi pärast on bajaaniga akna all. Serenaadi laulmas, noh! Või viskad aknast välja (kaheksandalt korruselt) - maandub lumehanges ja hetkega on, punased roosid näpus, juba jälle su ukse taga. Ma olin selle jutu peale mõtetega natuke mujal ja kommenteerisin autopiloodil - ta on sul siis nagu jonnipunn, tõuseb igast asendist. Ise ma midagi kurja ei mõelnud, ausõna! A proua solvus täiesti tõemeeli, niristas lauanurgale oma jahtunud kohvitassi eest kahvatud eurosendid ja kõpsis minema.
Kui ma turundustegevusse edaspidi sama familiaarselt suhtun, istun ka sel talvel näljapajukil;)

Illustreerival pildil lahkub hästivarustatud armuke kallima kaheksandal korrusel asuvast korterist tuhandete hõiskavate pealtvaatajate silme all

Inimene pole lind

2011-01-07T17:13:00.002+02:00

Kuigi väidetavalt mõned naissoost isikud oskavad lennata - luua abiga muidugi. Täna nägin ma lendavat inimest, kusjuures inimene oli meessoost ja abivahendiks lumelabidas. Mul nimelt hoovipoolsest aknast suurepärane vaade tatarlasest naabrimehe õuele, suvel on rohelus varjamas, a talvel on viuu täitsa avalik. Telekas küll mängis mingit keskpäevast filmi, aga õues toimuv oli huvitavam. Sell võttis aga redeli, kahmas kätte labida ja padavai katusele. Alustas muidugi äärelt ja äär oli loomulikult alt jäine. Sai paar sahmakat alla saata ja tuli ise järele, kusjuures lumelabidast lahti ei lasknud. Kui oleks selle veel jalgevahele susanud, oleks ilmselt kauem ja kaugemalegi lennanud. Nüüd lendas meetrikest kolm ja ikka isamaa poole. Õnneks oli kukkumiskohas paarimeetrine hang, mees tõstis kõigepealt labida võidukalt pea kohale, siis ajas ka ennast püsti, soputas korraks ja eesli järjekindlusega jälle redelist üles ronima;) Ma rohkem igaks juhuks ei vaadanud:D

Jõudsin pilti ka teha - sekund hiljem mees juba lendab!

Takistussõit

2010-12-24T15:42:00.002+02:00

Seekord võtsin vastu kergemeelse otsuse küünaldada esivanemaid jõululaupäeva hakul. Arvasin, et olen jube kaval, lähen kohe varakult. Ka kodutänav oli terve hommikuse aja petlikult vaikne. Lahe, rõõmustasin - ei peagi autoderivis venima, nagu viimased jõulueelsed päevad paraku päälinnas liigeldes kulgenud olid. Kui magistraalid olid tõesti enam-vähem tühjad, siis Pärnamäe teel liikles ohtlikult palju sõidukeid. Esimesest parklast ulatus saba välja, teise ette oli aetud lumehang, milles ukerdas üks parketimaastur, kolmas jäi mu arvates natuke kaugele. Tegin tiiru Muuga aedlinna sissesõitude vahel ja uuele ringile. Olukord oli muutunud veel hullemaks - autod lihtsalt seisid tänava ääres, oodates eesli järjekindlusega, et keegi täistuubitud parklast väljub ja neile koha vabastab. Napilt lahtilükatud parklad olid muidugi teema omaette - ega keegi ei vaadanud-mõelnud, kuidas pärast välja saab, peaasi oli end sisse pressida;) Sõitsin korraks ka peavärava juurde, aga seal ei saanud isegi tagasi pöörata, tegin üsna suure ringi ja loobusin. Panen õhtul kodus. Küünlaid nimelt:) Veeresin tagasi armsa Nõmme poole ja võtsin vastu otsuse nui neljaks Rahumäel ära käia. Saba hakkas peale kohe Tammsaare pöördest....:D
Meeterhaaval lähenes kalmistu peavärav ja oli selgemast selgem, et kalmistu läheduses parkimiskohti pole. Jõudnud teosammul peaaegu Alfredi pubini, lükkas mõni auto eespool teeveeres seisja vasaku suuna sisse ja ma muidugi viisakalt andsin talle võimaluse välja pöörata, ise kohe supsti! tema kohale boksi tagurdades. Esimese raksuga;) Naljaviluks lugesin ka lumessumpamise sammud kokku - sinna ja tagasi 1500 lühikest ja värisevat vanainimese- sammu:D Jube lumes oli kalmistu, lahti olid aetud vaid suured teed. Inimesed ukerdasid poolemeetrises lumes, nutikamad olid kaasa krabanud lumelabidad ja ajasid endale teid lahti:D Tunnistan, et minul pole niivõrd lumerohkele kalmistule asja varem olnud. Tubli poole tunniga sain käidud ja ähkides autosse istudes olid jalad, pea ja vestivahe märjemast märjad, aga tunne hea. Tehtud!
Pildil munitsipaalametnikud tööhoos. Ikka linnarahva hüvanguks!

Rahulikku jõuluaega ja rõõmsat aastavahetust kõigile!

Nälg

2010-12-20T19:17:00.002+02:00

Mul paar meest Soomes tööl. Pidid optimistliku prognoosi kohaselt täna öösel naasma, aga jäävad kauemaks. Hea peremehena uurisin, et kas ikka süüa jatkub ja kui ikka nälg väga kimbutab, võtku toiduraha materjalide hankeks kaasa antust.
Söögiga saame hakkama, teatab torumees väsinud häälega, aga kas suitsu ka eurode eest osta tohime?
Tulid meelde märksõnad "mahorka", "ilmasõda" ja "Vassili Tjorkin". Ikka lubasin.

Illustreerival pildil suitsunäljas töömehed koos mobiilse vägumihkliga

Millest mehed räägivad

2010-12-10T16:06:00.003+02:00

Sõbral oli JÄLLE sünnipäev. Muidugi kogunesime Veskisse, tegime väiksed pitsid-satsid ja ajasime juttu. Hakatuseks rääkis sünnipäevalaps, et firma koostööpartner kutsus teda jõulusauna. Oli pilgutand silma ja öelnd, et tüdrukud tulevad ka. Mille peale sõber kohkunult keeldus saunaõhtust. Varem igas mõttes atraktiivne ja aktiivne meeskodanik põhjendas meie naeruhirnatuste peale enda keeldumist kurnava koduse seksuaalaktiviteediga. Ela veel kokku aastaid noorema tädiga, võtab viimsegi võhma!
Teine sõber, suurfirma kinnivarahaldaja, ilmus sünnipäevale VILDID jalas, ehtsad vildid, kalossidega! Oli hommikul 5st kimanud lumetõrjet koordineerima. Naise autot polnd enne puhtaks rookind ega välja kaevand, kahtlustas, et õhtul koju naastes ta alles saab. Ja mitte seda, mida sünnipäevalaps, kahjuks.
Siis oli veel teemaks meeste tervise kabinet. Just sellise nimega nähtus on tema firma tuleva aasta eelarves. Firmas töötab ligi tuhat meeskodanikku, ikka peab kontrollima. Näiteks eesnääret. Või ka muid organeid. Otsustasime aktiivselt medkomisjoni töös osaleda, sest meie armas sünnipäevalaps oli tipi-aastail kiirabis sanitar ja küll tema juba oskab. Mina olen muidu meditsiiniliselt äärmiselt haritud ja kinnivaramees annab ruumid tasuta. Küll alles hakkab pappi tulema!
Sünnipäevalaps kiitles, et tal on tervis täitsa korras, ühtki valu ega mingit kriginat-käginat.
"Sellised lähevad jalalt", teatas seepeale kinnisvaramees. Mille peale lugesime sünnipäeva lõppenuks.

Pildil istume koduses Veskis, mind kõik loomulikult tunnevad, sünnipäevalaps on prillidega ja lisaks on lauda pressinud end ka Veski nõudepesijanna, a ta läks praktiliselt kohe kööki tagasi.

Jõulukuu meem

2010-12-06T13:17:00.002+02:00

Tiia alustas, aga ommitas päikesest kurnatud Bianka. Eks ma siis vastan jõudumööda;)

1. Kas sulle meeldivad jõulud? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis miks?

Ikka meeldivad - pikalt vaba, saab lebotada ja mööduvast aastast tarku ja saabuvast rumalaid mõtteid mõelda.

2. Ideaalsed jõulud? Kuidas ja kellega koos tahaksid need veeta?

Pole idealist. Täitsa piisab lastest ja loomadest. Nt. jõulusokk võiks olla:D

3. Milline on su esimene jõulumälestus?

Kuidas oma tänava poistega sai karmilt peeti pandud ja siis kirikusse hiilitud. Kiriku uksel valvasid erinevate koolide õpside patrullid. Konkreetselt oli tegu Jaani kirikuga ja aasta võis olla 71...72
Varasemaid mälestusi pole ega ka sellest õhtust rohkem ei mäleta;)

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?

Mäletan vaid ühte korda, kui ema olla sõitnud sessile Tartusse, aga tuli kohe peale jõuluvana minekut koju...Siis oli küll natuke kõhe, mõeldes ajas rändamise võimalustele:)

5. Parim jõulumälestus?

Kõik kodused õhtud on head.

6. Lemmikjõulutoit?

Traditsiooniline.

7. Kus veedad sellel aastal jõulud?

Eks vist kodus.

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?

Kalmistud läbi hiilida, õhtupoole, pimedas

9. Sinu jõulukingisoov?

Raamat

10. Parim kink, mida oled jõuluks saanud?

Tegin jõulukingiks abieluettepaneku:D Saingi tanu alla:)

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?

Sotsiaalse sidususe minister - ta on nii ignorantne, arrogantne ja lihtsalt loll:D

12. Mida soovid oma blogikülastajatele?

Sitkust ja jõudu;)

Mina ei oska ega tahagi enam kellelegi palli veeretada, enamik siseringist on saanud ja teinud;)

Pildil kontrollivad Õed Tihedad, kas Jõulumees on ikka kõik kingid laiali jaganud

Jänese kõrvad

2010-11-30T20:23:00.002+02:00

A vat ei räägi ERSOst! Mitte üks piuks;) Hoopis oma tipsist, kes koos grupi mässumeelsete teismelistega käis koolipsühholoogile kitse panemas ajaloo õpsi pihta. Et öelnud too ühele nende klassiõele, et juustelipsu asemel sobivad tema rumalale peale palju enam jänese kõrvad. Kujutage ette!:D Klassiõde, kergeltärrituv selline, tormanud nuttes ja jänesekõrvade lehvides klassist välja ning mässumeelsete algatusgrupp padavai klassijuhataja juurde aja-õpsi peale kituma. Eks klassijuhataja juhatas tule enda pealt osavalt ära ja saatis neiud psühholoogi juurde. Võeti kõigilt ilusti seletuskirjad ja mässajate arvates aja-õps nüüd alles saab. Kusjuures minu tipsil on ajalugu puhas "viis". Kui ta autos seda lugu mulle õhinal pajatas ja heakskiitu ootama jäi, pidi ta kahjuks pettuma. Sest nii nagu valged alustavad ja võidavad, pole ka õpilasest õpetajale ega töölisest tööandjale seniks veel vastast. Ja õige kah, kuhu me sedasi siis jõuaks!:D Võttis tipsi päris mõtlema.

Pildil tulevasest õppeaastast kõigile ajalooõpsidele kohustuslik koolivormi komplekt. Koos ajalooõpsi endaga.

Seda koodi pole võimalik murda

2010-11-14T20:18:00.003+02:00

Nii ütles märulifilmlane Bruce Willis filmis RED - Retired, Extremely Dangerous ja....a seda mine vaata juba ise, mis edasi sai. Mina käisin isadepäeva-puhuselt lastega. Miskipärast on mõnus, parem- ja vasakvintidega retromärul alla 12-aastastele jõmmidele keelatud. Ehk seetõttu, et neil puuduvad mälestused kogu selle tähtede plejaadi eelnevatest esitustest ja nad ei oska hinnata kelmikatest klisheedest kubisevat dialoogi? Stampväljendid ja -tegevused olid paika pandud sellise lavastajameisterlikkusega, et sisimas itsitasin kogu filmi. Lisaks Mirrenile ja Willisele Morgan Freeman, John Malkovich ja kirsina vahukooretordil lõpuks ka ehtne NippTakk, suu kõrvuni peas:D Film polnud selline jämekomöödia, alles praegu turgatas pähe ühe nähtud stseeni algallikas ja jälle naersin omaette;) Pean vist ravile minema - veel korra vaatama.
Parim oli ikkagi ballikleidis Mirren raskekuulipilduja taga, stoilise näoga tuld andmas Secret Servic´e meeste pihta, sellest ka pilt.
Tõsiselt soovitan - kellel meeldivad vindiga filmid, minge vaatama!

Häiriva orientatsiooniga aluspesu

2010-11-12T14:52:00.002+02:00

Kuuldes eile Kolmeraudses Juku-Kallet Linnar Priimäele julgelt ütlemas, et teada saanud Mihklilt, et ta saate väitluspartneriks on Linnar Priimägi, ajas ta igaks juhuks paksemad püksid jalga, otustasin ka mina avalikustada ehmatavaid fakte aluspesu hingeelust.
Eile hommikul asusin varavalges (et mitte öelda puhtpimedas) taas teele Lotilamaale ja et mitte kaaskondseid enneaegselt äratada, toimetasin riietumisprotseduure pimedas toas. Selle teo saatuslikkus selgus mulle alles mitme tunni pärast Stari tualettruumis, kui selgus, et number kahte võiks teha ka alukaid maha ajamata, aga number ühte mitte kuidagi. Seega on Helle välismaa-sõbral õigus, kui too häbenemata rõhutab eesti meeste ja nonde aluspesu isevärki suhet. Mul on ka!
Muidugi pole aluspesu selles süüdi, et õhtusel tipptunnil on Tuukri ja Jõe ristmikul laevalt tulevatele autodele ristmik avatud 11 sekundit, ristisuunas vuravatele kodanikele põleb roheline 1 minut ja 40 sekundit! Täiesti uskumatu avastus. Laev maabus 16.30, koju laekusin 17.50 ja ma ei ela Pärnus.

Pildil kontrollivad Soome vabariigi tollitöötajad Eestist saabunud naisturisti aluspesu orientatsooni

Kummiga või ilma?

2010-11-07T15:30:00.002+02:00

Juttu tuleb muidugi naelkummidest, uuema aja leiutise järgi naelrehvidest. Sama hästi oleks ma võinud pealkirjaks panna ka "kaks korda", sest just nii juhtus mul möödunud nädala jooksul taganttungimisi. No mis ma siin ikka ilustan - sain kaks kõksu, mõlemad auto vasaku tagumise poritiiva pihta. Esimeses juhutmises olen ise suures osas süüdi - tagurdasin hoovist välja ja kuna meil on permanentselt kopp ees, liiklus toimub kord ühes, kord teises sõidureas ja sõiduridade eraldamiseks on välja mõeldud mingid betoonist ja plekist kolakad, siis nendest ühe otsa ma tagurdasingi. Oli nö. pimedas tsoonis ja kuna mööda seda ainsat liigeldavat rida lähenes unnates suur teetööliste traktor, siis kiirustasin liialt, ei täitnud liikluseeskirju, et tagada ohutu tagurdus. Kobisin autost välja, fikseerisin paar 10-sentimeetrist kriimu (õnneks plastosal) ja kangutasin seda liiklusmärgi-kolakat paar meetrit eemale, et eos vältida olukorra kordumist. Muidugi olin vihane ka;) Ja siis jookseb ligemale mingi oranžis vestis tüüp, vehib kätega ja karjub midagi. Korraks isegi mõtlesin, et tuleb vabandama ohtlikult paigaldatud liikluskorraldusvahendi eest:D Akussa sellega, tema hoopis minu peale karjub, et miks ma seda märki liigutan. Seletasin talle rahulikult ära, et täpselt minu värava keskel olles ei taga see kuidagi minu isiklikku liiklusohutust, sest väljapöördel ei saa ma enam kasutada ka teeäärset riba, sest see on üles kaevatud. A noormees seepääle soovitab mul tagasi liikluskooli minna:D Aga kogu liiklus ju seisab! Lõpuks ajas mind naerma ja selmet sõimleja nime ja ametit küsida, sõitsin minema. Auto vana ka juba ju - neljas aasta läheb;) Mõne aja pärast koju naastes oli too kuritahtlik märk hoopis eemale tõstetud - sain vabalt hoovi keerata ja hiljem veel välja ka.
Täna juhtus hoopis proosalisem lugu - mulle sõideti esimest korda elus tagant otsa:D Jäin Selveri juures punase taha ootama ja pilku peeglisse heites (alati vaatan foori taga) nägin, et lähemale veereb väike Mini. Sirutasin käe raadionupu järele, et uudistele lülituda, kui käis kerge kolks ja auto nihkus mõned sentimeetrid. No oligi tagantpoolt kontaktis;) Viisakas noormees oli, prillide ja habemega. Läksime Selveri majja tagasi, ta tõi kuskilt vajalikud blanketid ja vormistasime teo ära. Naljakas on see, et tema Minil oli esitule all ikka korralik mõlk ja kriimud, a mul tagapampril vaid kerge kriips. Homme lähen kindlustusse ja loodan, et saan kaks kriimu ühe hoobiga - ega värvitöökojas kohtpaikamist ikka tehta, niikuinii värvivad üle kogu pampri.
Aga pealkiri on mu nutulool selline seetõttu, et kui reedel läksin tuttavasse töökotta esmaspäevaks rehve ja paigalduse aega tellima, siis üllatusena kamandati mind kohe tõstukile sõitma ja kahekümne minutiga olid naelad all. Mini oli puhta kiilakate suvekatega. Seega sõbrad - naelkummid alla, kellel on, siis võib kasutada ka naelrehve:D
Pildil saab mees abikaasalt kingituseks naelkummi, kolm puudujäävat peab ise hankima.

Viimasel ajal saab matustel alati nalja

2010-11-04T16:01:00.002+02:00

....oleneb muidugi matustest, igal pool küll ei saa. Just nii ongi.Möödunud kuu jooksul kahed matused, lisaks vingele vanamutile veel vingem vana (mees). Vanamees ei sobi öelda, sest tegu oli kõige vitaalsema vana mehega minu tutvusringkonnas - veel mõni aasta tagasi, enda järjekordsel juubelil võttis kõik pidus olnud naised läbi tantsitada, enne põrandalt ei lahkund. Surivoodil oli palunud tütrel ja elukaaslasel teha talle lõbusad peied ja igaüks andis oma panuse, sealhulgas peielaua teenindajad, kes olid viina ja vee kallanud täpselt sarnastesse karahvinidesse:D Esimesed lauda istunud kodanikud keevitasid hoogsalt viina morsiklaasidesse ja jõid januga....mõne lonksu:D Tasapisi kasvas harras sumin üle lõbusaks joruks ja kodanik kodaniku järel tõusis püsti ja meenutas mõne naljaka ja helge seiga kadunukesest. Vot selliseid peiesid tahaks endale ka, peab hakkama kohe heategusid tegema, kesse muidu ikka kiidab;)
Heinole kerget mulda ja meeldivat seltskonda....seal kusagil.

Kõikide kirgede summa

2010-10-23T14:47:00.004+03:00

Istume meestega sedapuhku Löwenruhe kõrtsikeses ja arutame truuduse teemal. Eks sõbral naine üksinda Egiptimaale reisinud.
"Kas ikka helistab ka?" pärin ärevalt.
"Esimesed kolm päeva helistas õhtuti, aga nüüd saadab sõnumi," vastab sõber paha aimamata.
Teine sõber noogutab kaastundlikult ja lisab, "Selge, siis on egiptuse mehe leidnud..."
Ilmselt oli ta Murumuti raamatut lugenud. Mina olen ka miskipärast;)

Pildil rahustab Egiptuse turismipolitsei eriüksus Eestist saabuvale naiste tsharterlennule vastu saabunud kirglikke kohalikke mehi.

Mustade prillidega paks poiss

2010-10-09T19:29:00.002+03:00

Käisin vanainimese matustel. Vanainimene oleks detsembris saanud 105-aastaseks. Vinge vanamutt oli - veel 100. juubeli eel käis ise linnas kosmeetikus ja juuksuris:D
Kuna ma enamikku lähedastest ei tundnud ja ega nemad mindki, siis võttis tutvustamise enda peale üks sihuke üle vanema keskea tädi, sihtis näpuga minu poole ja teatas - vot see mustade prillidega paks poiss. No "poisi" üle võib ainult rõõmustada, sest ega vene rahvusest noorikud mulle enam ammu ei ütle, et "aljoo, molodoi tshelovek". Nüüd ütlevad lihtsalt "mushtsina". Olen ikka parema meelega poiss edasi. Nagu Prid Batt. Paks olen ma ka, mis siin ikka häbeneda. Masu ajal pole paks olla mingi häbiasi, pigem ikka vastupidi. Ja mustad prillid varjavad loomulikult mu salalikke, tühje ja valelikke silmi. Seda teadis laulda juba Lauri Saatpalu.
Seega kõik on õige.

Pildil olengi nagu mina. Vasakult kolmas, tunnete ju ära?

Erinevatest meetoditest eesnäärmehaiguste diagnostikas

2010-10-05T08:45:00.005+03:00

Helistas sõber, kõne ärev. Tema minemas perearsti juurde seoses seljanikastusega, aga sooviks teha ka eesnäärmeuuringu, ikkagi noorem keskiga. Mina jällegi tänu raskele saatusele ja lapsepõlves pidevalt pea peale kukkumistele sõprade silmis meditsiiniguru;)
"Kuidas see eesnäärmeuuring täpselt käib?" küsib sõber.
"Asi lihtne - üks näpp, üks auk ja kui hästi läheb, siis ka libestiga kummikinnas!" kinnitan sisimas itsitades.
"Ei...., ei-ei!" kuulen telefonitorust karjatusi. Aga täpselt nii see aastaid tagasi käiski. Mingit naudingut ma sellest küll ei tundnud:D Ikkagi oli tore teist meest kiusata.
"Seda pidi ju kuidagi vereanalüüsi kaudu ka kindlaks tehtama?" uurib murelik patsient.
No ikka saab. Seletasin siis ka alternatiivseid võimalusi ja mees läks rahunenult arsti juurde.
Tulemustest lubas teada anda.

Pildil doktor (kollases kitlis) sõpra eesnäärmeuuringuks ette valmistamas. Taustal grupp esimese kursuse meditsiinitudengeid.

Kopp on täitsa ees!

2010-09-29T19:28:00.002+03:00

Kusjuures juba mitmendat päeva. Samamoodi mitmendat ööd ööbib mu õnnetu autu kodust kaugel, täiesti võõras aias, sest väravaauku on ehitatud vonklev Ramirendi ajutine aedik. Nimelt saabub üsna peatselt minuni Tallinna linna solgitoru ots, mida mööda edaspidi minu riivatud ja räpased mõtted Tallinna lahte solgutatakse. Hoidke nahk, Pirital ja Russalka juures suplejad!

Innovaatilisi ettepanekuid autoremondi vallast

2010-09-22T17:30:00.003+03:00

Seekord sõitsime Soomemaale torumehe autoga. Et tema sõidaks, jätaks tee meelde, siis saab objektile sõites omapäi hakkama. Kõigepealt oli jube külm, sest Põhjas karastunud mees on harjunud ka talvel sõitma poollahtise küljeklaasiga ja ega enne kalendrisügise saabumist ju salongisoojendust peale ei keerata. Helsinkist välja sõites kannatasin selle kangelaslikult ära, ise mõtlesin, et E12-le jõudes palun tasasel häälel aken kinni ja soe lahti teha. A polnudki mul vaja ennast ületada - niikut kiirteele välja jõudsime, keeldusid kojamehed töötamast. Ja mitte see, kes meie linnavolikogus istub, a need, mis tihedalt piserdavat vihma tuuleklaasilt eest lükkavad. Torumees ronis vapralt autost ja tegi kapoti lahti. Kangutas alt ja pealt. Tuli mulle kaebama, et sellesautos pole tal ühtki tööriista. Mina istusin alalhoidlikult autos. Torumees tuhnis pagasnikus ja leidis pussnoa, sonkis sellega paar minutit kapoti alla ja teatas mulle, et kojamehi käivitav mootor täitsa tuline. Mina ei öelnud midagi, vaatasin kella (pidime poole tunni pärast objektil olema) ja istusin endiselt autos. Torumees kangutas kojamehi endisest suurema amplituudiga, torkas paindunud vart veel pika teraga pussiga ja sai minupoolsest kojamehest jagu. Mispeale käskis mul kojamehed tööle panna. Minu suureks kergenduseks ja rõõmuks hakkaski üks allesjäänud kojamees tööle, õnneks just see, mis tema kui autojuhi ees vehkis. Hiljem, juba pisut rahunenult, teatas torumees raugelt, et tal oli plaan B ka. Et mina oleks juhtinud ja tema oleks katuseluugist poolest kehast saati välja roninud ning luuaga mu nina eest vett minema peletanud. Hea plaan, pole midagi öelda! Kiirteel 120 kilti tunnis ja reibas torumees tuulest viidult auto esiklaasil:D Enam ma kaasreisijana ei matka, tulgu või hullem!

Pildil jälgib torumees pingsalt maanteed,mina olen roolis.

Kas te muttide asjus oskate nõu anda?

2010-09-18T19:43:00.002+03:00

Sellise küsimusega pöördus klient ehitusmaterjalide kaupluses aiaosakonna müüjast keskealise meesterahva poole.
"Kahjuks ei, mul on kodukanaks 10 aastat noorem naine," vastas müüja.
Nii ongi, ise nägin - kohtusime sugulase sünnipäeval. Kõht on nagu trumm ja lotendavad huuled on veninud kõrvuni.
Hea, et sugulasi vähe on ja neid kohtab veel harvemini. Muidu oleks vahetpidamata üks nipptakk.

Pildil Pirita rannas nöörpüünisega tabatud keskealine mutt.

Töömehe nälginud silmad

2010-09-15T17:52:00.004+03:00

Täna olid mul finantsprobleemid. Üldiselt on töömehed mul mõistlikud, suurt ja kõlavat kiunu kuuldavale pole toonud, aga täna astus minuga lähikontakti ja üritas finantsteemal suhelda kurbade silmadega nooruk, sihuke lahjapoolne ja aeglasevõitu, aga muidu väga tubli!
"Kas te mulle raha annate?" küsis noormees ja puuris mind oma nälginud silmadega.
A mul oli arve peatöövõtjale läinud alles nädal tagasi ja ega enne kolme nädalat sealt kogemuspõhiselt midagi oodata ole. Pealegi olin eelmisel päeval samale mehele kandnud üle augustikuu objekti palga.
"Lähme välja!" ütlesin konkreetselt ja astusime koos mu auto poole, töömees õhinal, kapitalist vaevatult. Avasin pagasiluugi, nähtavale ilmus igatsugu sodi vedamisest üsna räpane sisevooder ja sellel üksik käsisaag, a muud mitte midagi.
"Näed sa siin kuskil rahakohvrit?" uurisin nälginud silmadega isendilt. Ei olnud. Ka inimhigist, verest ja lõigatud küüntest münte pressivat aparaatust polnud kusagil. Häbistatult läks rippuskäsi proletariaadi esindaja segumasina juurde tagasi ja punniskõhuline kapitalist lõi pagasiluugi lärtsuga kinni.
Öösel näen ilmselt Nabuccot unes. A las laulavad, raha ikka pole;)

Pildil tööriietuses segumees, kes oma nälginud silmi peab maskiga varjama.

Liiklusmiilits

2010-09-03T15:29:00.004+03:00

Täna nägin ma liiklusmiilitsat. Mitte küll sellist nagu pulmaviina tuues kohtasime, aga ehk isegi koloriitsemat. Tatari ja Liivalaia risti foorid olid kustunud ja keset ristmikku vehkles mingi kollases vestis ja oranži kombekaga tüüp. Algul vaatasin, et teetööline. Kui autojuht näeb, et foorituled on kustu ja ristmikul vehib mingi veidrik, siis loomulikult laseb gaasi üles ja hakkab pidurdama, mis sest, et mul oli peatee. Just minu liginedes ristmikule tõstis tubli liiklusmiilits saua, keeras selja ja vehkis ristuval teel ootajatele - andke minna. Mõned läksid, mõned ei saanud aru. Siis üritas ta vasakpööret ootajaile selgeks teha, et nüüd on nende kord, aga kuna žest ja keha asend olid ebamäärased, mitte liikluseeskirjale vastavad, ei saanud jällegi pooled aru. Üks LC vend sõitis isegi vastu kõhtu. Ühesõnaga - üle ristmiku ma pääsesin peale paariminutilist ootamist, aga tagasi sõitsin teistkaudu, jumal teab, mis žeste liiklusmiilits oléks mulle näidanud:D

Pildil liiklusmiilits tööhoos

Emane auto

2010-08-31T14:12:00.002+03:00

Üle kahe aasta vaatasin talveks nelikveolist autot, millega oleks hea ka segukotte, redeleid ja isegi kipsplaati vedada. Kõike muud olen vedanud ka oma igapäevasõidukis, a kipsplaat, kurivaim, hästi ei mahu. Tuleks torusse keerata:D
Alul vaatasin soomlaste autooksjoneid, aga siis leidsin ühe rootsi analoogi, kus autode lõpphinnad jäävad enamasti alla meie turuhinna ja eriti soodsalt saaks remontivajavaid autosid, a see remondivajadus tuleneb neil enamasti sellest, et sõidavad ja sõidavad, aga autot hooldada ei viitsi. Mõlkis ja roostes kolakad, tööautoks just sobivad. Nii leidsingi ühele energiafirmale kuuluvad kaks analoogset kastikat, kandevõime üle tonni, kuut ka veel peal, hästi varustatud ja puha. Kui rootsikeelse mula automaattõlki kopisin, sain selgeks, et kindlasti osalen oksjonil - emast autot, sena enam täpilise kleidiga, pole mul varem olnud:

Muud märkused / märkused: Veidi enam kriimustusi, kriimustuste, kivi-kiipe ja mõlgid kui tavaliselt. Traces Eelmise raiddekooriga. Väike kivi kiip esiklaas. Mitmed rooste ümber auto. Kaitserauad Farm taandus ja krakitud. Baklem süvendid. Toas haavandid, kriimustusi ja plekke. Väiksemad märgid augud ja osad jäid sees pärast eelmist varustust. Väga täpiline kleit ja kujundusest. Vasak esi kumm matt katki.

Sihuke ta ongi, minu täpilise kleidiga unistus.

Moodsaid mõistatusi

2010-08-23T20:52:00.003+03:00

Istume sõbraga Veskis, vaatame aknast välja ja nähes kahte paari kontsjalgu mööda tippimas, tekkis sõbra silmadesse eriline, ütleksin lausa ebamaine leek.
"Kas tead, mis on märg, maitsev ja seemet täis?" küsis ta vuntsi keerutades. Mina muidugi elu-ja paljukogenud mehena ei hoidnud oma teadmisi vaka all.
"Naine, kes ootab oma meest koju, a kelle juurest on just lahkunud korstnapühkija," teadsin täpselt.
"Loll," naeris sõber, "see on ju arbuus!"
"Kellele arbuus, kellele naine....," pobisesin häbistatult.

Sama küss esitati Ameerikas Kenile, kes vastas muidugi Barbi ja vat jäigi Jeopardy võidust ilma!

Säästupulm

2010-08-16T15:16:00.004+03:00

Vähe sellest, et registreerimine kestis 12 minutit, pulmaautoks oli vana Volga, mille kroomosad roostetasid, pulmarongi pikkuseks jäi peale pulmaauto sihitut kihutamist ühest linna otsast teise kaks autot, aiapeo valgustamiseks kasutati ilmselt elektri kokkuhoiu mõttes aiaküünlaid ja pruudi kleit oli hästi lühike, ei kannatanud liigse glamuursuse all ka ämma pulmadeks ostetud kleit. Kui uurisin, et mis see kena punane riietusese ka maksis, sain vastuseks, et alla saja krooni. Ja kingad sain ma üldse 90 krooniga, teatas ämm kontsa murust välja kangutades. Mille peale tuli konts solvunult alt ära:D

Pildil peigmees ja peigmees välismaisest säästupulmast - seal ei kaasata isegi enam pruute.

Alkeemikud

2010-08-15T11:38:00.002+03:00

"Naised, valge vein on täiesti otsas!" hõikas peokorraldaja, leekivpunaste juustega aktiivtibin. Mille peale aeti mind kui ainsat karsket meest autosse, et lähimast alkopoest veini tuua. Kaasa pakiti kaks muukeelset noormeest transaks, kellega me leidsime kiiresti ühise keele, meenutades sõites minu omaaegset track`n´field treenerit, kes naljakal kombel oli olnud ka nende noormeeste treener.
Naasime poole tunni pärast 8 viina ja paari sigaretipakiga. Alkeeemikud, mis muud:D

Pildil liiklusmiilits, kes kontrollis meie viinaostu-talonge.

Äi ja autojuht

2010-08-14T16:12:00.003+03:00

Sõitsime piki Pirita teed kohe-väimehega Pärnamäe poole, pruudi olime jätnud staarmeikari ja staarjuuksuri hoole alla.
"Krt, tarkusehammas hakkas just täna valutama", kaebas väimees-poiss.
"Hilja, pojake, hilja!" avaldasin kogenud mehena arvamust.

Pildil tarkusehammas. Taga vasakult teine.

Mehed, kes jõllitavad kitsesid

2010-08-03T18:09:00.002+03:00

Ei tule ei filmi-ega raamatuarvustust, tuleb vaid kurb tõdemus, et kui Armand on mutimagnet, siis Konn on kitsemagnet. Olen sel suvel jõllitanud läbi auto esiklaasi (kusjuures väga lähedalt) üle tee silkavaid kitseemandaid juba kaks korda, mis on täpselt kaks korda enam, kui viimase kümne aasta jooksul. Pane või kitsevile peale!
Esimesel korral jõudsin ikka kummid kandiliseks pidurdada, teisel korral hüppas vaid käsi miskipärast pasuna peale, kuigi törtsu anda ei jõudnud, hoopis kogu kompuutriteave läks paigast - need pagana nupud on ikka nii kuradi lähestikku seal roolirattal:D Poeg üritab Ark-is piimalubade asemel "pärislube" saada, käime sõitmas ja maanteel ikka hoiatan, et jälgi muu liikluse kõrval ka maanteepervi.
"Kas pean pudelikorjajaid vahtima?" ei saanud poiss esimese matsuga arugi:D

Teepervelt võib leida ka magavaid isaskitsi e. sokkusid (sarved ei jäänud pildile)

Isane tsikkel

2010-07-24T15:34:00.002+03:00

Nüüd on see olemas! Mul jääb vaid habet, patsi ja sarvi kasvatada. Sarvi muidugi kiivrile. Korraks istusin ka selga, a poeg ajas mu kiirelt sealt minema. Unistada ma muidugi ju võin, et paar korda suve jooksul ka ise tsikli selga saan ja habeme ning patsi lehvides Nõmme vahel tädisid ehmatamas käin:D
Poiss sai täisealiseks saamise puhuks kottidega tsikli, nüüd peab veel ARK-ist load ära tooma ja starterit andma!

Grupikas

2010-07-21T20:51:00.001+03:00

Kuumal Hiiumaal olid kuumad mesimummud, minu lemmikud. Kambakesi ühe lille kallal!

Nii me töötame - pika......hambaga

2010-07-14T14:00:00.005+03:00

Oleme aastaid teinud ilusat ja head tööd linna suurimale transpordiettevõttele, vahepeal pidasime isegi kontorit nende majas ja meie tehnika seisab nende platsil. Eile saigi valmis järjekordne hügieeniruum tööliskonnale, milles varem olid põrandas augud ja krobelised (et kükitaja auku ei kukuks, eksole) jalajäljed, aga nüüd sihuke steriilne ja puhas kahhel, kroom, melamiin ja keraamika. Muu komplekti kõrval sisaldus uudisremondis ka kaks pissuaari (meestele). On ju ka naistele, aga nimetatud ettevõte pole veel sellistesse unisex kõrgustesse tõusnud;)
Mõni aeg tagasi vahetus ettevõttes haldusdirektor ja nüüdne (endine poliitik) on agar isiklikult ka selliseid pisitöökesi vastu võtma. Olin eelmisel päeval käinud tööde käiku vaatamas ja kõik tundus okei olevat. Mul on sihuke mikromõõtu torumees, see veel rahustas, et ne volnjuissja, hozjain, vsjo budet tshin-tshinarjom, mis iganes see ka siis tähendas.
Tähendas see lühidalt öeldes seda, et pissuaarid olid sätitud põrandast just oksendamise kõrgusele, ehk neljakäpakil olles on hea lõug pissuaari äärele toetada. Kui lindi peale panin, oli alumise ääre kõrgus põrandast 48 cm:D Norm on 75. Ehk siis heledate suvepükstega pissuaaril asjatades oleks reied kenasti pritsmeid täis;) No tegelikult oleme sättinud sellele tellijale mitmes juba tehtud vetsus vahemikku 65...69 cm (käisin pärast mõõtmas) ja see on olnud okei. Nüüd selline prohmakas, uus Suur Ülemus põgenes läikivast hügieeniruumist puhisedes ja mul hakkab tekkima kuri eelaimdus, et ei enam temast meile tellijat pole;) Mõtlesin talle veel järele hõigata, et õige pikkuse londiga (elevandil) poleks mingit probleemi, a sain hammastega õnneks keelest kinni. Ei teravdanud enam olukorda!
Ajasin muidugi kamba kokku ja õhtupoolikuks olid pissuaarid tõstetud õigele kõrgusele koos kaasnevate plaatimistöödega, aga tegu oli tehtud. Proovisin ka ise uut kõrgust ja tõdesin, et mikromõõdus mees peab selles vetsus küll taburetiga käima. A mis ma kurdan, normid on normid!
Homme üleandmine. Taas kord.

Pildil olevail kodanikel on ilmselgelt raskusi ka madalate pissuaaride leidmisega.

Päike on lõõmavalt kuum mitmendat päeva

2010-07-12T20:03:00.003+03:00

Armand istus enda nimepäeval jahedas tagatoas ja rüüpas jalaga klaasist mullivett. Kandilisi klaase ta vihkas. Ümmargusi ka - ei kõlba ju sellistest midagi peale samaka juua. Ja iseaetud puskarit jõi ta viimati klassiekskursioonil Leedus. Mees mugises isegi pisut naerda, sest meenus puskari ühisjoomisele järgnenud hommik, mil bioloogiaõpetaja (naine) roomas välja matemaatiku ja ühtlasi nende klassijuhataja (mees) telgist ja bussiuksel vaarudes kisas, et tunneb seal alkoholi lõhna, aga endal oli vaid üks sukk jalas ja seegi rebenenud....
Olid ajad, olid majad. Armand ohkas korralikult ja sügavalt ning klõpsis teleka käima. ETV näitas nostalgiiat - mustvalgel ekraanil laulsid Eri Klas, Terasmaa ja kaks tundmatut prillidega nolki Lillepaviljoni trepil elektrikitarre tinistades, et päike on lõõmavalt kuum. Armand teadis seda niigi - ega ta muidu poleks toas varjus konutanud.
Aaza-Lea polnud mitu päeva endast märku andnud. Nii nagu ta laupäeva hommikul minema leekis, nii kadunuks jäi. Isegi kohvi ei jäänud jooma. Mis küll võis selle põhjuseks olla, juurdles mees külma vett mekkides. Tasakesi surises ratastel konditsioneer, temperatuur oli timmitud 24 peale, aga väljas valitseva lämmatise peale tundus see isegi tiba jahe. Tegelikult oli sahtlis peidus veel üks surisev aparaat. Kui Aaza-Lea avaldas, et jääb seekord lausa nädalavahetuseks vanapoissi rõõmustama, tegi mees teoks oma ammuse unistuse ja hankis pikaks nädalalõpuks ühe patareidega viguri.
Ega see lihtne polnud! Kõigepealt tuli luurata, et poeke oleks tühi. Armand jalutas tükk aega autode vahel ringi, aga siis avanes ühe moodsa ning läikiva rataslooma uks ning ta sai venekeelsetelt tüdrukutelt riielda. Kohe ikka rumalate sõnadega. Põskede lõkendades (kuradid, ma pole ju mingi bomž) põgenes Armand kaualuuratud uksest sisse ja sattus kohe noorukese neiukese rõntgenpilgu alla.
-Tere, härra-, kudrutas too, -kas pakkuda teile midagi või soovite veel valida?-
-Ma vaatan ise ringi-, mühatas Armand ebaviisakalt, pani käed seljale ja tatsas riiulite vahel tähtsalt ringi. Higi voolas silmile ja enamgi veel. Seljanõgu täitsa uputas.
-See on kuumast ilmast-, lohutas mees end ja nii oligi.
-Nagu elevant portselanipoes, sama loll-, arvas ta veel. Ja astuski leti juurde. Nähes müüjaneiu silmis isegi justkui osavõtlikku pilku, seletas ta oma huvi ära ja toimides asjatundliku soovituse kohaselt, palus ostetud julla pakendada ning maksis kaardiga. Kallis oli küll, aga Aaza-Lea oli veel kallim.
Kodus tutvus Armand moodsa tehnikaga - paigaldas patareid ja lasi erinevatel režiimidel töötada. Küll ikka surises! Küllalt mänginud ja unistanud, pakkis ta riista hoolikalt palakasse ja peitis öökapikese sahtlisse. Peaaegu unustas, sest reedel saabunud sõbrannaga oli ju nii paljust rääkida ja pealegi tahtis naine ka aias kohmitseda, et hilisõhtul sõbralikult teineteise kaissu maandunult jäi Aaza-Lea peaaegu kohe, konditsioneeri vaikse surina saatel, magama.
Hommikul ärkas mees esimesena, käis ja toimetas vajalikud käigud, pani kohvi tõmbama ja pidžaamapüksid kenasti kokkukeeratult kappi. Vaadates siis magavat naist ja enda karvaseid jalgu, meenus talle ostetud tehnikaime. Vaikselt puges ta Aaza-Lea kõrvale teki alla, haaras tagantkätt sahtlist libeda julla, vajutas kogenult nuppu, timmis reostaate ja jäämurdja surises, murises ja murdis - Armandi osavalt suunavate käte abil muidugi! Naise rahulik unehämus nägu muutus roosakaks, huuled avanesid pisut ja ripsmed võbelesid. Aeglaselt-aeglaselt pööras mees regulaatori nuppu ja seni vaikne surin muutus justkui kimalase lennuks. Samamoodi muutus suureks kimalaseks voodis jalgeile hüpanud naine, kes kätega vehkides, silmad koobastest välja tungimas, koleda häälega kriiskas:
-Aja see välja, aja see välja, ta nõelas mind!-
Jahmunud Armand tõmbas käe teki alt välja, koos ikka veel kimalase lendu imiteeriva riistaga ja sai kohe laksu vastu aparaati hoidvat kätt. Väike kiunuv aparaat lendas vastu suurt ja soliidselt surisevat ning suur oli loomulikult tugevam. Surises edasi. Väike enam ei surisend ja ka teki alt hooga välja lennanud Aaza-Lea ei surisenud ega teinud kuni uksekolksatuseni mingit häält.
-Nagu Elioni digipilt-, muigas Armand kurvalt ja keeras konditsioneerile vunki juurde. Las suriseb seegi.
Päike oli lõõmavalt kuum. Mitmendat päeva juba.

Pildil jalutavad Aaza-Lea ja Armand lõõmavast suvepäikesest rammestunult kaunis parkmetsas, rihma otsas üks Armandi aeda terroriseerivatest muttidest.

Kolm ussikest

2010-07-07T15:18:00.002+03:00

Varahommikul kell 9 heliseb telefon ja võõralt numbrilt kõlistav naiskodanik pärib reipalt -Mis teed seal?-
Mis teen, mis teen - istun hommikumantlis voodi serval ja higistan.
-Sa muuga kokku tahad saada?-pärib telefon ulgueestlase häälega, - ma olen Nõmme turul.-
Alukaid jalastades tuli mulle meelde hommikul loetud Sami Lotila tõetruu kirjeldus eestlastest meeskodanike hügieeniharjumustest ja see vaid lisas reipust.
Kõlistasin hankijale, et tulen ripplae tükkide järele tunnikese hiljem, aga see tollele ei sobinud, kiirustas Keilasse. Mis seal ikka, lähen siis koos ulgueestlasega, ongi eksootika. Asjale lisas vürtsi, et ka Tiia-talutütrekene plaanis Keilasse jõuda, tõsi küll, elektrirongigaaaaa....
Krapsasin ootamatu külalise Nõmme jaama juurest autole ja seletasin talle asjalood ära, et vahetan ta ripplae vastu ja pealekauba saab ta veel täiesti tasuta ja muheda mehikesega Keilasse. Miskipärast Tiiale see variant ei sobinud, hakkas kurjalt puksuma ja arvas, et tahan temast lihtsalt kiirest lahti saada:D No nii kiirest ka ei tahtnud;) Kuigi ripplae-mehe üle vaadanult oli kauge külaline peaaegu nõus Keila poole autos kulgema, aga siis tekkisid mul endal juba kohvineelud ja käisime kiirelt Veskis hommikulattet manustamas. Kiirkohvi kõrvale tuletas Tiia meelde põhjanaabrite vanasõna - aikainen lintu löytä madon, mis meie keeli kõlaks umbes nii, et pime kana leidis tera:D Muidugi tahtis ta märku anda enda varahommikustest meesvallutustest - sõbranna mees transporteeris Kakumäelt Tallinna, mina Nõmmelt ripplae-mehe juurde ja hea tahtmise korral oleks juba enne 10 istunud kolmada mehe autos ja kimanud Keila poole.
Kolm ussikest ja kõik see tapahtui juba enne 10!!!! Võimas naine, pole midagi öelda.
Nagu öeldud, nii hästi tal ikka ei läinud ja meie kohtumine päädis 10.06, mil ajasin ta Tondil autost välja rongi ootama. Lahkumissõnad sai ka kaasa:
-Kui tõkkepuud on veel üleval, siis jaluta, kui punased tuled vilguvad ja puud langevad, siis jookse!-
Läks jalutades.

Pildil välismaa lind hommikuse esimese ussikesega.

Milline kergendus!

2010-06-30T16:08:00.002+03:00

Laupäeval pole tänase seisuga Alfredis ühtki peielauda. Reserveerisin aia tagumises nurgas, postamendi otsas, kaks kuuest lauda - üks naistele, teine meestele. Konn ja Armand saavad omaette kahese laua, ikkagi nagu perekond või vähemalt kooslus. Palusin panna alkolembestele naisblogijatele külma kaks kasti õlut ja palju viina, mehed - nagu teate - piirduvad pudelikese mulliveega. Kuna Konn lubas tulla kollastes kintspükstes ja Armand lilla lipsuga, siis palun lahkelt teada anda, kuidas teisi huvilisi-osalisi ära tunda!
Ilm tuleb ka ilus, Ilmatüdrukule lubasin teha kolm kokteili!

Pildil kaks alkolembest Ilmatüdrukut kokkutulekulekuks treenimas.

Mutimagnet

2010-06-27T13:03:00.003+03:00

Kogu aed oli rõvedaid hunnikuid täis! Nädalavahetusel pügatud ja hoolikalt umbrohust puhastatud muru nägi välja nagu mullapüramiidide võistupüstitamise polügoon. Armand oli püha viha täis - reedel on Aaza-Lea külla tulemas ja seekord mitte ainult üheks ööks, vaid lausa terveks nädalavahetuseks. Kujutate ette! Ja aias selline masendav olukord. Raskelt ohanud, istus mees terrassile mõtlema. Ega ta kaua mõtelda saanud, paari meetri kaugusel hakkas muru värisema, pragunema, lagunema ja hetke pärast oli korraks näha muti töökaid käpakesi sahmimas. Siuh-säuh tõmbas pime loom endal üle silmnäo ja ehmatas end mutikäiku tagasi. Aga tegu oli tehtud, tagasi võtta enam ei saa.
Armand hakkas kurjalt puhisema, tõusis mugavalt aiatoolilt, sammus kuuri manu, haaras terava otsaga labida, naases värskelttekkinud püramiidi juurde ja tagus ja tagus ja tagus ja tagus....Mutt oli muidugi juba ammu kadunud kus kurat.
"Ma olen üks neetud mutimagnet", ahastas Armand resigneerunult. Siis tegi ta seda, mida polnud enam ammu teinud - pani jalga heledad pidupüksid ja lonkis siisamma, ümbernurga jäävasse külakõrtsi. Alfredisse. Suviti oli ka peremehe mõned aastad tagasi rajatud iluaed avatud, kümmekond lauda nii vilus puie all kui ka murulapikeste ja kiviktaimlate veeres. Muidu oli tore aias istuda, ainult kurjad kiletiivalised kimbutasid ja sestap vaatas Armand alati õlletopsikest hoolega vastu ümarat kõhukest surudes, kas täna on mesilinnukeste päev või mitte. Ei tundunud olevat. Üksnes mõned keskealised prouad ja üks laitmatult suveülikonda kängitsetud hallipäine härra vestlesid hillitsetult purskkaevuga tiigikese veeres. Armand istus neist pisut eemale, aiaäärsesse lauda, et saaks ka tänaval toimuvat silmitseda. Alati oli hea näha, mis maailmas ümberringi toimub! Mis meelelahutust vanemas keskeas (nii meeldis talle enda staatuseks mõelda) niiväga ikka on. Telekat mees eriti ei vahtinud, raadiost tuli enamasti Elmar, Aaza-Lea külastas regulaarselt nagu pensionisammaski ja nii see eluke veeres. Armand rüüpas veel lonksukese ja sirutas käe sibulaga lihalõikude järele, kui äreva kädinaga pikeeris seni oksal passinud tundmatu lind laua suunas ja tonksas luise nokaga mehe väikest sõrme. Ahastades kargas ähmi täis rünnatu püsti, lükkas kohmakalt veel lihalõikudega taldrikugi uppi, haaras kiiruga õllelibeda klaasi ning põgenes siseruumidesse. Mis see siis olgu!?
Koduaias ründavad mutid, õllekas linnud? Armandil hakkas endast kahju. Ainuke, mida ta veel soovis, oli minna kiirelt koju, oodata päästvat reedet ja uinuda rahutusse vanainimeseunne sõbranna embuses. Kiirustades jõi ta kannu lõpuni, lödistas isegi pisut õlut särgi rinnaesisele ja tõttas kärmelt, lühikeste vanainimesesammudega kodu poole.
Bussipeatuses passisid kolm blondiini, kõik pikad ja sihvakajalgsed, nende lahtistes juustes vallatlesid tuulepoisid. Hiired tuules, meenus Armandile.
Mis viis kahetsusväärselt taas mõtted muttidele.

Kodanikud blogijad ja muidu unistajad! Pushin kokkutulekuteemat - kõik laupäeval päälinna! Täpsustused ja parandused lähipäevil, küsimusi võib esitada ööpäev läbi, eks ma vastan , kui vaid viitsin!

Pildil mutimagnet Armand koduaias mutitõrjel.

Rahulikud pühad

2010-06-26T09:40:00.004+03:00

Hommikused YLE I uudised võtsid soomlaste jaanilaupäeva stoiliselt kokku - vabatõlge - politsei andmeil möödus kogu riigis jaaniõhtu rahulikult, hukkus kümme inimest. Viis uppus, kolm sai surma autoõnnetustes ja juhtus ka kaks vägivallasurma.
Eks meilgi leidub Darwini auhinna kandidaate, aga ajakirjandus ei nimeta sel juhul küll jaanipidustusi rahulikult möödunuiks;)

Pildil rahulik jaaniõhtu seal kusagil Soomes.

Geneetiline eripära

2010-06-19T19:55:00.004+03:00

Tuli poeg perega Ameerikast käimast. Läänerannikul olid kuu aega. Muljetamise käigus tuli jutuks rahvuspark, mille esisel parklas olla puhunud tappevkülm tuul. Poeg oli sunnitud ostma rahvuspargi kirjadega fliisi otse nännimüügi putkast.
Täpselt sama keiss oli mul aastaid tagasi Shotimaal, et bussist väljudes tabas mind kuri Põhjamere tuulepuhang ja suure hirmuga tapva kopsutõve ees ostsin lähimast suveniiriputkast sooja fliisi, mis siiani alles ja teenib ausalt veel mitmeid aastaid.
Kui ma seni olin teatud põhjustel nii mõnigi kord kahelnud, kas tegu ikka on minu lihase pojaga, siis peale ühises käitumismustris veendumist oleks patt teda maha salata - minu pojake, minu!:D

Pildil poeg oma uut fliisi jahutamas. Ameerikas on kõike!

Minu võitlus vol. 2

2010-06-15T16:02:00.005+03:00

Täna sai ta mu kätte! Nimelt kuri mesi-või herilind ründas mind ilma hoiatuslaskudeta ja äsas täpselt kahe sarve vahele. Tädimees, kurivaim, peab mesilasi ja nii harva kui ma ka nende pool käin, peab mind just siis mesilane ründama! Laup läks tuliseks, siis hakkas käsi surisema ja üks silm tõmblema. Taarusin paar sammu suvila poole, siis sai jaks otsa ja kukkusin otseti murule. Lõi vererõhu alla. Mul on ükskord enne ka olnud, tean, kuidas see käib. Peas pahises veri ja kõrvus kostus justkui vuvuzelade pininat, ikkagi emm-emm. Kaua ma seal lebasin, ei tea. Teadvus taastus sel õnnelikul hetkel, kui valges kitlis blondiin tegi mulle suust-suhu hingamist ja latekskostüümis brünett tegeles kõige tähtsama organi kaudse massaažiga.

Ohhhh....Unistada ju võib:D Tegelikult nii hästi ei läinud. Kui herilind oli oma kohuse kodumaa ees täitnud, määris tädi mu otsaesist viinaga (minu ainus kokkupuude kange alkoholiga sel aastal) ja pakkus kohvi ja kooki. Vitsutasime väikse tsikiga kõhud täis, tüdruk piidles mind küll altkulmu, et mida see suur mees ja isa ometi hädaldab väikse mesilinnu peale ja siis sõitsime võidujäätise järele;) Väikest Tomi 36 tükki ehk karbitäis kuigi algul hirmutas laps mind küll 36 kiloga ja siis 36 kastitäie võidetud maiusega:D

Ehk unenägudes siiski paar meditsiiniteenindajaid ilmutab end, loota ikka võib:)

Samuti on mul hea meel teatada, et kokkutulekule on sõrme andnud juba 10 väikest neegrit. Kõik nad on ka pildile püütud. Pöialpoisse enam sisse ei lase, tulgu nad või koos Lumivalgukesega!

Meeste ilumeel

2010-06-14T16:15:00.002+03:00

Meile, meestele, meeldib kõik, mis on ilus. Isegi kui see seisab ja ei liiguta. Kaebas hea sõber elukaaslase peale - vähe sellest, et vedas vaese vanainimese vihma kätte kontserti vaatama-kuulama, põrutas keset kõige huvitavamat kohta, et kaua peab tema kui naisterahvas taluma seda, et tema meeskaaslane vahib teise (võõra) naisterahva külmakahvatuid sääri? No mida?! Las inimene vaatab! Sellest peab ju intelligentne inimene aru saama, et ilumeel areneb aastatega (isegi meestel) ja las vähemalt vaatab, eriti ilusaid asju. Järgmine meeskodaniku ilumeele arendamise etapp oleks Miss Estonia või Eesti Missi võistuilutamine ja alles siis kannatab minna KUMUsse. Laske inimestel ilumeelt arendada!

Pildil kontrollib sõber, kas elukaaslase jalad on kontserdilseismise käigus lühemaks kulunud.

Abiks kokkutulekul

2010-06-08T14:45:00.009+03:00

Otsustasin jagada kaaskannatajatega oma rikkalikke kogemusi kokkutulekute asjus ja nimetada-näidata mõningaid abivahendeid, ilma milleta ükski kokkutulek poleks täiuslik. Et jutt oleks selgem, nimetan ka konkreetse blogija, kellel võiks antud abivahendit vaja minna:
Kaamos - muidugi binokkel. Heki vahelt, alt ja pealt piilumiseks.

Bianka - roosad käerauad. Kuldseid kahjuks ei leidnud. Aheldan kokkutulekuaktivisti enda raske luupekse külge, kui mupo rohelised mehikesed peaksid meie siivsa ürituse rahu häirima.

Toomas - muidugi jooksurada, ta ju ilma ei saa. 7-6-2 ja läheb jälle paar vardatäit liha alla!

Nüüd jätan nimetamata, aga üldnimetaja oleks "üleneljakümneviiesed" - abivahend ühe grupi juurest teise juurde imbumiseks - kõnnitugi.

Samuti ei nimeta kedagi, sest tootekirjeldusest lugesin, et kõlbab kõigile. Hea kaaslane juhuks, kui ühtki teist jutukaaslast ei leia. Kuulab vaikides, õigele nupule vajutades ka tasakesi surisedes.

Ennetamaks küsimusi- endale olen varunud pudelikese mullivett ja hea seltskonna, mulle sellest täiesti piisab.

Jään ootama tantsukaarte.

Teie Konn

Tiitelpildil heidavad noored kokkutulijad meie sõbralikust kollektiivist välja selle, kelle nime ei tohi nimetada.

Kokkutulek

2010-05-30T12:33:00.002+03:00

Konn käis kursa kokkutulekul. Meil on sihukesed annuaalsed 5 aasta tagant, vahepeal näeb pooli inimesi niigi ja veerand on sihuksed passiiv-kompulsiivsed:D
Veerand on lihtsalt passiivsed. Kahekümnest lõpetanust oli kohal 14, loen seda üsna heaks tulemuseks. Eelnevad üritused olid olnud alati mitmepäevased ja kaugemates kolgastes. Seekord pidasime Saunakülas ja see oli viga, sest passiivsed pääsesid pimeduse saabudes põgenema. Need pee-kaad oleks ka põgenema pääsenud, a kõht ei võimaldanud - ühesõnaga tuli oma isusid ja himusid orjata;) Ma orjasin oma himusid nii pikalt ja pidevalt, et kui kolmest sain koduvoodisse, siis liivaämbriga tegelane tuli alles kell 5 varahommikul, kui ma juba kahtlustasin, et Mati teeb luusi. Olin märgatavalt ülehinnanud vanade võitluskaaslaste joogi-ja söögimuret, üle jäi hangitust kindlasti pool. Nüüd on mul mullivett vähemalt kaheks kuuks:D
Atraktsioonid olid ka - külmavee-tõrs, millest väljaronivate prouade siivutu pildistamine kujunes meeskodanikke üldhaaravaks huviks (üksi meeskodanik muidugi oma varbakesi ja lillu-lallukesi märjaks ei teinud;) ja endisest pankurist ja nüüdseks rahvusvaheliseks meheks tõusnud tegelase erootilise massaaži praktikum. Kõik naised masseeris ära! Vahepeal puhkas veidi ülakorrusel ja siis lasi edasi! Võimas vanamees:D Veidi peatuti teemal, kas tema Penta mootoritega merekaatri 27 jalga on vähe või palju;) Viimati oli sama teema 20 aastat tagasi, kui kõvemad mehed kogunesid oma Volgade juurde autode olematuid lisasid demonstreerima ja Ladade omanikud kulistasid nurga taga niisama õllekest.
Ma nüüd puhkan natuke ja siis puhkan veel natuke, puhkamisest ei saa kunagi küll!
Homme hakkan mõtlema kokkutulekule:D

Pildil Konn tõrres. Pagana külm oli!

Viimne valss

2010-05-26T09:03:00.002+03:00

Eile oli see kurb päev, kui tantsulapse viis aastat kestnud võistlustantsija karjäär sai läbi. Poiss-partner anti teisele. Hooaja lõpetamise puhul tehti viimased valsituurid, ühele tüdrukule jäid need ka viimseks, vähemalt selles klubis ja sel hooajal. Vana Konn sai ka jala valgeks - lapsevanemad käsutati lapsega tantsima. Muidugi tegin ma kõike valesti ja sain tantsulapselt riielda;)