Kursa juubelikokkutulekul Nelijärve puhkekeskuse Aegviidu peomajas oli üks kepimutt, üks kargumees, paar.....diagnoosiga ning kaks......haiget. Elusolevaist kuueteistkümnest oli kohal üksteist, Oleks kolmteist olnud, aga päev enne teatasid kaks kursakaaslast haigestumisest. Meenutasime viiekümne aasta taguseid esimesi äratundmismomente, seiku nii tudengi-kui malevaelust. Tegime toolilttõusmise tervisetesti ning võrdlesime päevast tablettide kogust. Kui seni arvasin, et olen kursa kõige tervem mees, siis nüüd selgus, et Vallol on päevaratsioonis pool tabletti minust vähem. Mina langesin teiseks.
Täiesti tasuta kiidan Nelijärve puhkekeskuse Aegviidu peomaja, toitlustuskorraldust ning üldist suhtumist. Perenaine Reet tuli meid isiklikult tervitama ja laual servjette kohendama.
Ainuke loll olin muidugi mina ise - ajasin vaagnalt mingeid värvilisi terakesi taldrikule, toppisin suhu ja mäluma hakates sai selgeks, et need olid mingid dekoratiivkivikesed, mille sisse olid istutatud söödavad torbikud kalamarjaga. Paar tükki neelasin vist alla ka. Nüüd olen nagu kana:)
Päisepildil minu toast avanev terrass, taamal kosutav ojake, milles peale sauna alasti kõhutamas käisime!