Esmalt kiidan Tauraite turundust. Siis väärib tähelepanu saali sisenemisel ulatatud üsna ülevaatlik ja hea kujundusega tasuta kava. Tüki sisu (mida enamik juba eelnevalt teab) suht banaalne - vanem tööalaselt edukas proua Leila veab konverentsijärgselt prallelt enda hotellituppa baariteenindaja Johni ja mis sellest kõik edasi saab. Edasi saab üsna ettearvatavalt, mina algaja näitekirjanikuna (vali naer kulisside taga) oleks samad stambid valinud. Keset etendust - aga see kestis ilma vaheajata pisut üle kahe tunni - hakkas veidi igav, sest kõik trumbid olid juba lauale löödud, aga siis kukkus John kõvasti ja valesti "Hey, Jude" laulma ning läks justkui lõbusamaks. Lõpp oli nagu ikka - noormees jalutas minema (jäi küll selgusetuks, kas koos miljoniga või ilma) ja vanem proua jäi oma konverentsiteese pähe õppima. Üleminekud ühest hotellitoast teise olid lahendatud valgusflashidega, samuti ka hüpped ajas edasi-tagasi.
Laval Tiina Tauraite (aplaus) ning näitekunsti tudeng (ka kiidan) Mattias Nurga.
Kui mulle midagi arusaamatuks jäi, siis see, miks oli lavastuses vaja kehadramaturgi ja intiimsuskoordinaatorit. Ehk selleks, et noormees saaks kakskümmend korda lohvakat särki seljast võtta või Tauraite oma jõusaalis voolitud keha (respekt) näidata. Aaaa, vabandust - korraks oli Tiina "koer" ka :)
Vaatama minna ei saa, sest tänu heale turundusele on kõik välja müüdud.
