Direktorite Klubi

Kunagi oli selline. Käisid koos TOP saalis ja ujulas, mängisid kossu, tõstsid kangi ja ujusid. Ma käisin ka mõned korrad;)
Mu hea sõber on pealinna suurettevõttes osakonnajuhataja. Suurettevõte on suur, ka endises mõistes suur, osakond pole kah pisike ja kohustusi ja vastutust mehel piisavalt. Autoks on vana Mondeo-logu, endise ülemuse raske pärandus. Läks siis sõber puhkusele eelneval nädalal, paber peos, oma ülemuse jutule, et kuule, endine suur ülemus, luba mul ka puhkuse ajal autot kasutada, maksan ausalt klomeetrid kinni.
Endine suur ülemus, kes nüüd pisut väiksema ülemusena peab endiste alluvate verbaalseid jalahoope taluma, ei julgenud otust vastu võtta, 93.aasta Mondeo teema läks peadirektori kabinetti.
-Hmmm-, ütles peadirektor, -meil pole kombeks osakonnajuhatajatele puhkuse ajaks autot anda-.
-Hmmm-, ütles endine suur ülemus, - aga meie ise ju sõidame puhkuse ajal meile kasutada antud sõiduautodega-.
-Aga meie oleme direktorid!-resümeeris peadirektor ja viskas paberi üle laua tagasi.
Sõber sõidab ikka. Ülemus ajas kõrvad kikki ja saba sirgu ning kirjutas ise vajalikud dokustaadid.
Mis siin pattu salata, mina sõidan ka puhkuse ajal firma hingekirja kuuluva autoga;)