Loomade jalgpall

Las nüüd konn räägib kah jalgpallist! Ja mitte sellest, et nagu konn jalgpallis, aga kohe päris. Poja pättide kambal toimus väljasõiduistung Kehras. Kuna klubi bussile raha ei täinud kulutada, vedasid papad. Papadel ka vedas - sai kuulda noorukite verbaalseid pärleid. Et eksamid kõigil käimas, siis oli see läbivaks teemaks. Arutleti kera ruumala ja pinnamõõdu üle, mis tõi mulle taas meelde insenerikoolis õpitud salmikese:
Kui suur on kera ruumala
kui suur on kera pind?
Kui kera täita viinaga,
Kui suur on siis ta hind?
Pidades silmas vältimatult saabuvaid lõpupidusid, ma seda noormeestele tsiteerima ei hakanud. Arutleti ka peoriietuse teemadel ja keegi tagaistmelt pöördus poja poole, et kas tollel juba lõpuülikond ostetud. Pead pööramata teatas too eliitkooli (see on nüüd sõbralik mühatus heale Hellele) kasvandik, et ta pole veel otsustanud, millise ülikonna ta valib....;) Minu teada on tal neid kapis täpselt üks, kui nad muidugi emmega pole poodlemas käinud.
Mäng oli tore. Tore on mäng alati siis, kui rohelised võidavad. Täna nad võitsid ja lausa 4:0 Kindlasti ootavad lugejad nüüd õhkvelpõsi ja märgsilmi, et miks pealkiri selline? Aga sellepärast, et võitsime piraajasid nende kodumurul, mida olid püganud lambad, mägesid ja orge diaininud mutid ja kahtlemata ka metssead ning platsil leidus piisavalt kogu neljajalgse fauna poolt annetatud ihueritisi, millega ka minu kingatallal õnnestus tutvust teha.
Aga nüüd kõik inimeste jalgpalli vaatama!:)

*pilt washhumane.typepad.com