Veimevakk

Žili-bõli tri bandita - Lenin, Stalin i Nikita. Niimoodi algas üks teine muinasjutt. Minu uusmuinasjutt algab traditsiooniliselt - kaugel maal, seitsme mere ja ühe Munamäe taga elas kaunis kuningatütar, et mitte öelda vanatüdruk. Isa-kuningas oli mures, kohe täitsa mures - kuningatütar vaja mehele panna. Kõik oleks justkui olemas, isegi veimevakk, aga kosilasi ei käi ja need kes käivad, ehmatavad veimevakka nähes kohe täitsa ära. Et veimevakk nagu pruudist naisterahval ikka, ainult kole sügav teine, hüüad vaka-august sisse ja Kaja tuleb kahe päeva pärast välja! Kuulutas siis kuningas heeroldite pasunahüüde saatel välja üleriigilise pikanäpumeeste võistluse. Et kes veimevaka põhjast kullaterakese korjab, see printsiks kohe saab. Küll käis pikanäpumehi oma riigist ja kaugemaltk, ei kellelgi õnnestunud kullaterakest korjata. Aga kes näpud juba veimevaka kallale oli ajanud ja eesmärki ei saavutanud, sellel raiuti halastamatult näpud otsast! Mõnel läks küünarvars takkatraavi, aga eks ikka metsa lendab, kui laaste raiutakse!
Ei saanudki pikanäpumehed kuningatütart, sai hoopis minu lühikeste pükste, aga pika aru ja veel pikemate jalgadega tädipoeg, kes veimevaka sügavust hinnates ei hakanud üldse kätt toppimagi, vaid sirutas välja hoopis parema jala, haaras veimevaka põhjastpõhjast kullaterakese ja ulatas kuningatütrele. Nüüd sai vana kuningas jälle heeroldeid kiusata ja kuulutati välja ennenägematu pulmapidu.
Konn sai kah kutse:)

Grupp pulmalisi veimevakaga www.erm.ee

Nr.36

Juttu ei tule mitte autobussist, mis läbi Nõmme Mustamäele sahistab, vaid tütarlapse kingadest. Nimelt lapsinimesele, kes pole veel päris naisinimene, on äärmiselt keeruline leida jalanõusid. Käisime kokku seitsmes kaupluses, proovisime kümneid sügiskingi ja mõningaid saapaid. Mis on titakad, on titakad, teised jälle 4.klassi õpilasele sobimatu kontsaga. Kontsad muidugi tsikile meeldisid - toppis aga kõrgekontsalised jalga ja patseeris modelle matkides kurekõnnakul edasi-tagasi. Lõpuks oli pikast kingajahist nii väsinud, et lasi endale esimesed enam-vähem sobivad sügiskäimad jalga määrida ja nüüd ongi;)
Kõik muud koolitarbed on kah ostetud, aitäh küsimast;)

Rasked ajad

Kohtasin keset Eestimaad täisjuhuslikult isiklikku tädipoega. Hoolimata vihmasest ja jahedast ilmast patseeris noormees pool-lühikestes pükstes. Tegin talle asjakohase märkuse lühikeste pükste kandmise läbi suvekuumuse esilemanamisest, mille peale veel eelmisel aastal kinnisvaraturul paljupalju miljoneid liigutanud varaärimees teatas, et ajad on rasked, pikki pükse ei täi kanda. Isegi mitte vihmase ilmaga. Ronis seepeale enda püramiiditaolisse maasturisse (eelmisest aastast mäletan ta 7.seeria beeemmveed) ja veeres õõtsudes minema.
Minul olid korralikult pikad püksid jalas ja auto kah rahvaomane:)
Pilt sloleht.

Emane tool ja isane toru

Ega te, head lugejad, ometi arvanud, et kirsasaabas on kodanik Konna laiaks litsunud?
Ei kirjuta, ei joonista, isegi essemmesse ei saada....
Kaugel sellest, Konn on valvas ja valvel !
Käisin külas lahkel naisterahval. Jah, täitsa lahke oli teine, tõi mulle ratastega tooli istumiseks ja puha. Aga kui ma üritasin püsti tõusta, rabas tool mind sellega, et klammerdus mu puusade ümber. Vingatasin, saputasin sapsusid ja pääsesin.
"Emane tool," arvasin. Muidugi seda ka, et kes mul käskis enda tagumikku nii laiaks istuda;)
Teisel naisterahval oli asjakohaselt meenutada tore lugu, kuidas Jurmala spaa keeriste-pööristega toru üritas teda laskumise ajal lahti riietada, mis osaliselt ka õnnestus. Isane toru, ostustasime ühiselt:)
Pildil ravitakse kiimalise toru käest eluga pääsenud vanainimest sealsamas Jurmala Spaas. Pilt www.concordia.lv
Toru tundub olevat biseksuaalne.

Mis matkasell see Nipernaadi oli?;)

Hea seikleja konn
	Sa oled Toomas Nipernaadi filmist Nipernaadi
Sinu kirjeldus: Vihmaga või vihmas, katuse- või kuuse all, jõel või saarel, kõikjal võib sind kohata. Matkamine, see on romantika, armumine ja vabadus sulle. Matkarent.ee soovitus: Romantiline paadimatk kahele see on sulle!

Milline matkasell oled sina?

Ma teile kirjutan

Trulla viskas mulle isikliku palli. Algul mõtlesin, et teen vigurit ja lisaks AB aabitsale kirjutan enim elu mõjutanud raamatuiks näiteks Kamasuutra kaks köidet ja siis veel Tung tappa I ja II
Aga siis arvasin, et see võiks minust lugejaskonnale väära signaali saata (õige ma paipoiss olen, jahhh) ja otsustasin enam-vähem asja arutada. Arutasin tükimat aega raamaturiiulite ees, näpp.....sealsamuses, eeeee - meelekohas;)
1.Tegelikult ka, aabitsa kirjutaksin esikohale. Ma mäletan seda kollasekaanelist raamatut, aga see oli kindlasti juba kooliõpik, mina hakkaisn lugema ikka varem. Milline see päris esimene raamat oli, võin ju vanade mustjas-hallikate piltide pealt vaadata, aga ega ma seda tegelikult ei mäleta. Niisiis - aabits, minu esimene raamat. Vot ja nüüd turgatas pähe, kas mitte Aabits ei peaks suure tähega olema? Kooli tagasi, mis muud.
2.Vladimir Levi "Kunst olla ise". Tuttav ajusurkija soovitas. Kaheksakümnendate alguses lugesin ja konspekteerisin seda märksa tõsiusklikumalt kui marksismi-leninismi teoreetikuid. Saavutasin teatud oskused iseenda mõttetegevuse juhtimises, mis nüüd kahjuks on järjepidevuse puudumise tõttu unustusse vajunud. Peaks taastama. See raamat on vahelduva eduga seisnud üle 20 aasta mu erinevatel öökappidel;)
3.Vennad Strugatskid "Purpurpunaste pilvede maal". Väheseid raamatuid, mida olen lugenud kümneid kordi. Isegi ei tea miks, aga hirmsasti meeldib. Kui nüüd analüüsima hakata, siis midagi erilist nagu polekski. Kas see mu elu ka mõjutanud on, ei julgeks küll arvata.
4.Fletcher Knebel ja Charles Bailey "Seitse päeva mais". Lugu riigipöördekatsest Ühendriikides. Sellel seitsmekümnendatel ilmunud raamatul oli suur osa minu militaarsete eelistuste väljatulekul. Kunagise reservohvitserina mõtsiklesin korduvalt ohvitseriau ja üldse mõiste "au" kui sellise üle tolle raamatu näitel.
5.Klassikat kah - muidugi "Kaksteist tooli". Kuidas kodanik Bender jookseb hooletult jalgu pildudes, unelmate armuke Inimsööja Ellotshka, kes oskas artikuleeritud kõnes väljendada end vaid 30 sõnaga ja sai sellega suurepäraselt elus hakkama, Saha ja Mõõga Liit, teatud fraasid -
"Palun pudel viina ja kaks hapukurki",
"Hõõguv naine, poeedi unistus",
"Imperaatorile lähedalsisev isik"
-see on ju klassika, mille meeldejäävam osa on mul isiklikult küll käibefraaside igapäevasel tagavarateel ootamas rohelist semaforituld.

Tore oleks, kui taasinternetiseeritud ulgueestlane Tiia kah oma lugemuse meile kõigile tekina peale laotaks!

Parim Bender Sergei Jurski. Pilt wikimediast

Tudengite stalinlik paradiis

Vaatan alati huviga RTR Planeta kanalilt saadet "Nõukogude impeerium", milles on põnevalt intrigeerivad tagasivaated. Täna oli juttu Moskva kõrghoonetest - nende saamislugu planeerimisest-projekteerimisest ehitamise ja tänapäevani. Jättes muu huvitava kõrvale, jäi meelde ühe asjaosalise (nime unustasin) meenutus Moskva Riikliku Ülikooli hoone saamisloost. Põhimõtteline otsus see hoone ehitada võeti vastu niivõrd kõrges ametis nagu Poliitbüroo. Asjaosalise ettekande MRÜ hoone vajalikkusest katkestas Stalin, kes uuris, palju tudengeid on planeeritud. Kuulnud, et 6000, teatas ta järsult, et siis peab kindlasti olema ka 6000 ühiselamutuba. Poliitbüroo juba noogutas ja määgis kaasa, aga siis tõusnud püsti Molotov ja väriseval häälel arvanud, et ehk ikka paigutaks tudengid tuppa kahekaupa. Stalin mõelnud pisut ja noogutanud. Nii jäigi. Palju neid tube seal teglikult sai ja kas poiste ja tüdrukute toad olid ikka eri korrustel - vaat seda ma ei tea.
pilt wikimediast

Naised! Naised!!!

Mõned naised sõidavad autoga. Õigupoolest paljud sõidavad. Ja kui nad veel palju kah sõidavad, siis vajavad autod aeg-ajalt remonti, aga kindlasti vajavad nad korrapäraselt ülevaatust. Mu hea ja kena kooliõde kurtis muret, et kuhu autot ülevaatusele viia. Ta mees-sõber oli küll soovitanud üht kohta, aga kuna proual oli selle kohaga halbu kogemusi, siis sinna ta ei tahtnud autot viia. Soovitasin Mustamäel Melasi töökoda, julgen siin täitsa vabalt selle kirja panna, sest mul endal on sealt aastatepikkused positiivsed kogemused. Ise, tõsi küll, pole mitu aastat käinud - garantiiautoga ei tohigi suvalises kohas käia. Asi selles, et mõistlik on enne ARK ülevaatuspunkti lasta töökojas auto üle vaadata, sest kui ka ülevaataja peaks miskit avastama, saab auto alati töökotta garantiikorras tagasi saata. Uurin siis naisterahvalt, et mis talle auto juures muret teeb ja mida peaks laskma kontrollida.
"Ma arvan, et peaks kontrollima õlitaset ja aknapesuvedelikku peaks kah lisama, muidu sõidab täitsa normaalselt," ütleb naisinimene;)
"No tule taevas appi," tean mina, "seda oleks ju võinud suvaline mees teha!"
"Jah, aga töökojas on ikka parem, midagi ei saa siis viltu minna," jääb kooliõde endale kindlaks.
Pean kohe tunnistama, et mulle meeldib soorollidega ühiskonnamudel, sihuke patriarhaalsem. Et isane käib mammuteid küttimas ja emane keedab saagist suppi. Et naine on naine ja mitte treial ega traktorist.Et isane on tugev ja emane nõrgem, mitte muidugi selleks, et emasele peksa anda;) Et naisel on kaunid kunstid ja pitsid -satsid ning mehel tehnika ja tootmine. Et mees on suur ja tugev ning naine väike ja habras.
No lõputult võiks jätkata.
Mulle meeldib olla mees.
pilt www.pistonheads.com, omab vaid illustreerivat tähendust ega seostu kuidagi ülaltoodud tekstiga

Saaks seksita

"Tead, ma nii ootan aega, mil ei peaks enam seksima ega juukseid kammima!" teatas sõber kulunud ja murdunud kammiga enda poolkiilakal kolbal poognaid joonistades.
Sõbral tekkis mõni aeg tagasi naistuttav, kelle arvates on sügavas keskeas mees sihuke täkk, kellel peab mära kogu aeg talliuksel hirnuma. Ja mitte ainult hirnuma....;) Nüüd ongi nii, et sõber on naisterahvast küllastunud ja eile lausa rõõmustas, et talle oli nö. vaba päev antud. Puhkasime siis täiega - sumedas suveõhtus, mis kiiresti ööks muutus, kadusid konjakimõõga sisu ja ehtne prantsuse konjak kiiresti sõprade-kaaskannatajate kõhtu. Veel täna pealelõunal sõber ainult ähkis ja oigas telefonitorusse;) Hea, et mina karske olen ja veel parem, et mul seksuaalahistajast naistuttavat pole!

Pärjakandmise tase

Mu hea sõber on saavutanud uue, kõrgema taseme - pärjakandmise taseme. Mees, kes peale insenerikursuse lõpetamist ronis üles karjääriredelist, ühtki pulka vahele jätmata - jaoskonna meistrist Ehitusvalitsuse juhatajaks - siis ei saanud päriselt pihta kapitalistliku töö rütmile, küll petsid kaasomanikud, mõnikord vedas lihtsalt ärivaist alt, oli pikalt lausa töötu, tegeles juhu-ja transporditöödega, on nüüd uues töökohas saavutanud uue, arvestatava taseme - pärjakandja. Asutuse juhtkond otsustas nimelt tuntud ehitustegelase matustele saata asutuse pärja kandma just tema, aasta tagasi lihtliikmest osakonnajuhatajaks tõusnud mehe.
Hea sõber, soovin, et su järgmine tase oleks taas vaksajagu kõrgem - ehk usaldatakse koguni tammist kirstu kandma, võib ka olla, et koguni minu oma!

pilt www.lilleparg.ee