Trulla viskas mulle isikliku palli. Algul mõtlesin, et teen vigurit ja lisaks AB aabitsale kirjutan enim elu mõjutanud raamatuiks näiteks Kamasuutra kaks köidet ja siis veel Tung tappa I ja II
Aga siis arvasin, et see võiks minust lugejaskonnale väära signaali saata (õige ma paipoiss olen, jahhh) ja otsustasin enam-vähem asja arutada. Arutasin tükimat aega raamaturiiulite ees, näpp.....sealsamuses, eeeee - meelekohas;)
1.Tegelikult ka, aabitsa kirjutaksin esikohale. Ma mäletan seda kollasekaanelist raamatut, aga see oli kindlasti juba kooliõpik, mina hakkaisn lugema ikka varem. Milline see päris esimene raamat oli, võin ju vanade mustjas-hallikate piltide pealt vaadata, aga ega ma seda tegelikult ei mäleta. Niisiis - aabits, minu esimene raamat. Vot ja nüüd turgatas pähe, kas mitte Aabits ei peaks suure tähega olema? Kooli tagasi, mis muud.
2.Vladimir Levi "Kunst olla ise". Tuttav ajusurkija soovitas. Kaheksakümnendate alguses lugesin ja konspekteerisin seda märksa tõsiusklikumalt kui marksismi-leninismi teoreetikuid. Saavutasin teatud oskused iseenda mõttetegevuse juhtimises, mis nüüd kahjuks on järjepidevuse puudumise tõttu unustusse vajunud. Peaks taastama. See raamat on vahelduva eduga seisnud üle 20 aasta mu erinevatel öökappidel;)
3.Vennad Strugatskid "Purpurpunaste pilvede maal". Väheseid raamatuid, mida olen lugenud kümneid kordi. Isegi ei tea miks, aga hirmsasti meeldib. Kui nüüd analüüsima hakata, siis midagi erilist nagu polekski. Kas see mu elu ka mõjutanud on, ei julgeks küll arvata.
4.Fletcher Knebel ja Charles Bailey "Seitse päeva mais". Lugu riigipöördekatsest Ühendriikides. Sellel seitsmekümnendatel ilmunud raamatul oli suur osa minu militaarsete eelistuste väljatulekul. Kunagise reservohvitserina mõtsiklesin korduvalt ohvitseriau ja üldse mõiste "au" kui sellise üle tolle raamatu näitel.
5.Klassikat kah - muidugi "Kaksteist tooli". Kuidas kodanik Bender jookseb hooletult jalgu pildudes, unelmate armuke Inimsööja Ellotshka, kes oskas artikuleeritud kõnes väljendada end vaid 30 sõnaga ja sai sellega suurepäraselt elus hakkama, Saha ja Mõõga Liit, teatud fraasid -
"Palun pudel viina ja kaks hapukurki",
"Hõõguv naine, poeedi unistus",
"Imperaatorile lähedalsisev isik"
-see on ju klassika, mille meeldejäävam osa on mul isiklikult küll käibefraaside igapäevasel tagavarateel ootamas rohelist semaforituld.
Tore oleks, kui taasinternetiseeritud ulgueestlane Tiia kah oma lugemuse meile kõigile tekina peale laotaks!
Parim Bender Sergei Jurski. Pilt wikimediast
Oo, purpurpunased pilved on vahelduva intervalliga minugi lugemisvarasse kuulunud, viimati alles hiljuti (vast ehk pool aastat tagasi või nii). Toolid ja Bender said kunagi alustatud, aga ajapuudusel või teiste tegevuste (näiteks kurameerimine) poolt hõivatud olemise tõttu jäi vist pooleli - tegelikult peaks uuesti käsile võtma, tänud meenutamast :).
ReplyDeleteJa see psühholoogiaraamat kõlab küll väga huvitava väljakutsena.
Thumbs up ja tänud veelkord :)!