Isadepäev

Lugesin Helle uut, kodumaiste kogupereseriaalidele pühendet postitust ja miskipärast hakkas kummitama seriaal Õnne 13. Kunagi oli selline noor ja lootustandev, siis veel ainult lootustandev ja lõpuks isegi enam mitte andev suusataja nagu Õnne Kurg. Ilus nimi see Õnne. Meest igatahes ei riku! Oleks ma Rein Ratas, pannuks tütrele kindlasti nimeks Õnne. Või teisalt - millised huvitavad mõtted liikusid meie varalahkunud maletaja Lembit Olli isa peas, kui ta pojale Lembit nimeks pani? Keegi ei tea, võib-olla eit mäletab, aga too suri kah ära....Mõtleme edasi - on meil näitlejatar Hele Kõre, ikka sealtsamast Õnne seriaalist kah teine. Hele Päev oleks tütar ja Tume Öö poeg! Ilus, mis??? Või võtame kena naisenime Eila. Eila Veel - all my troubles seems so far away. Mingi kaitseministeeriumi tegelane oli aastaid tagasi kodanik nimega Enn Tupp. No ei mõtle rumalalt, tahaks ikka jätkata naisenimedega - Õnne Tipp ja Õnne Tupp. Peaaegu nagu Tipp ja Täpp. Klassika on muidugi Aita-Leida Kuusepuu. Keelel on juba järgmine - Aita-Leida-Õnne Tupp. Kuigi kolmenimelisi meil vist enam ei lubata. Aga ilus ju oleks, mis?? Ses plaanis olen mina saabuva isadepäeva valguses ikka täitsa mahajäänd - minu lastel ei ühtki progressiivset, meelierutavat ega kahetimõistetavat nime, kõik lihtsad ja kodumaised.
Head isadepäeva!