Reis kuningriiki

Vaatasin, et kõik iluteenused tasuta ja rääkisin tibidega läbi - saime kaubale. Ei mäletagi, millal viimati ülemere jala käisin. Et siis jala laeva ja jala laevast maha, rääkimata kuningriigi maapinnast. Sinnapoole purjetades oli laeval mingi suurem kamp sihukesi hele-ja tumepruune tegelasi (palun mitte segi ajada seksuaalvähemustega), kes otsustasid just sel ööl mitte magada. Arvasin, et kole küll, aga õiged koledused ootasid alles ees. Tibide iluteenindusega läks ka nagu läks, et siis suurem lasi endaga ja endale kõike teha, väiksem ehmatas suurema küünehooldusest nii ära, et ei teinud midagi ja mossitas õhtu läbi kajutis. Ega väike tibi polnud varemalt skääride vahel sõitnud, vahtis päris huviga hommikukohvi ajal möödalibisevat maastikku. Lasime pruunilaigulised kenasti esimestena laevast maha ja mina nagu kujutasin ette, et mu suurem ja tublim hakkab nüüd vägesid juhatama, et kuhupoole joosta ja mida teha, aga too küsis hoopis minult, et mida teeme ja kuhu läheme. Kuhu-kuhu, eks ikka vanalinna. Ilm oli tuuline ja külm, tõmbasin kapuutsi pähe ja samastusin kohe kuningriigi pealinna enamusega. Näo oleks pidanud veel mustaks võõpama. Kõmpisime piki turistilõksu ja hoiatasin imetargalt kaasreisijaid - ärge siit ostke, siin on kõik jube kallis. Pärast kaht tundi Ahlensi kaubakas tibide osturallit sörkisin mina sinnasamma turistilõksu tagasi, sest nii odavaid ja tihedaid t-särke ei saanud kuskilt mujalt. Ostsin endale ja pisikesele tegelasele. Endale seepärast, et nahk oli märg ja mingi kohviku vetsus vahetasin kuiva pesu ja kohe hakkas puhtam ja kuivem tunne, väiksele tegelasele seepärast, et tal oleks sarvilisega t-särk;) No kõht läks meil ka tühjaks ja suurem tibi tüüris meid mingisse bistroosse. Seal rivistus kärmelt üles kelnerite armaada, kõigil valged põlled luupekseteni ja mingi matroonimõõtu ja -moodi mammi surus meid kärmelt lauda istuma. Menüüs olid konnakoivad. Tahtsin kähku vehkat teha, aga tüdrukud ei lubanud. Lõpuks sõime asparaaguse-suppi. Ikkagi taimetoit. Saia tuli õli sisse kasta. Prantsuse perverdid sihuksed:D Kodumaale naasmine läks, nagu eespool vihjatud, üsna vaevaliselt. Laevale kogunes 1500 USA ja Kanada kolledžiõpilast mingi õpilasvahetuse raames EEstiga. Hoidke alt, kodumaa koolid. Vaba maailma tegelased rääkisid kogu aeg karjudes, liikusid joostes ja manustasid vahetpidamata kergeid alkohoolseid jooke. Sattusin olema toidupoe ukse taga, kui sinna tormas mingi laeva-asjamees, kes raadiosaatjaga vehkides karjus - alkoletile võre ette ja kohe! Seega normaalsed inimesed, keda tuvastasime laevas peale meie veel mõnikümmend, pidid kah kogu reisi aja kurku kuivatama. No baaridest ikka sai. Olime harjumuspäratust vantsimisest sedavõrd väsinud, et magama vajusime juba 11 paiku, kuid see ei säästnud meid maailma tuleviku poolt tekitatud öömürast. Mingil põhjusel käis lärm hooti, jäi mulje, et pooleks tunniks vajus seltskond koomasse ja siis oli ülierutunud seisundis mingi 15 minti. Hommikul oli magavaid mehepoegi ja mammatütreid näha siin ja seal kustunud olekus, üks lamas lausa risti trepil ja ma ei saanud kuidagi teisiti, kui tervitasin teda Eestisse saabumise puhul tillukese müksuga. Welcome to Estonia, noh! Kogu selle triangli teeb koomiliseks asjaolu, et keskmik, kolledžipoiss, läheb juunis kah kuningriiki, aga sinna lubamiseks pidi lapsevanem alla kirjutama pumaagale, kus selgelt kirjas, et alates kelle 23st valitseb Tallinki laevadel öörahu:D Veel jäi meelde, et reisile ei tohi kaasa võtta sprei-värve:) Väga lõbus, ma ütlen. Reis lõppes kah täieliku eksoodiga -sõitsin taksoga! Tuletasin meelde, viimati laskusin ma sel kombel inimeste sekka astal 2002
Ajad ja kombed, jahh;)
Pildil särk, mis ehib nüüdsest mu rindu:)