Hilineja

Eile maeti hea sõbra ema. Sõber on aidanud mind minu rasketel hetkedel nii nõu kui jõuga ja kui ta mõni päev tagasi helistas ja teatas tagasihoidlikult, et matused on Rahumäel kell 13.00, siis nii ma märkmikku kirja paningi. Ajasin aga viisaka ülikonna selga, krahmasin lillepoest kallakimbu kaasa ja arvestades mu hobusejala-muret olin veerandtunnise varuga kalmistul. Olin proovinud hommikul helistada, et millises kabelis tegevus toimub, aga sõber ei vastanud - noh, arusaadav, inimesel tegemisi küll ja enam enne matuseid. Sõitsin kõigepealt Rahumäe tagumises otsas asuvale parkimisplatsile, seal polnud ühtegi autot. Selge, siis on vanas kabelis. Parkisin surnuaia müüri kõrvale, sealt on kabelini ehk 50 meetrit. Jõuan lähemale, kuidagi vaikne on, mingi töömees askeldab veel aknaid klaasida. No selge, seal ei ole, hakkasin aga uue kabeli poole lonkama, ise kiikan kella, et jõuan küll, veel 10 minti aega. Sellise kiirendatud lonkamisega jõuan täpselt üheks kohale - ei ühtki autot, uksed kinni (käisin kangutamas). Pagan, ma ütlen! Proovin veel kord helistada - ei midagi. Siis ei jäänudki muud üle, kui liigutasin end esimesele parkimisplatsile, seal sõbra auto seisiski, pisikese otsimise peale leidsin ka matuseliste seltskonna üles, mehelikumad neist asutasid just hauda kinni ajama.
See on siis ka nüüd tehtud. Et matustele hilinetud. Hea, et enda matused ei olnud.
Õhtul sõber helistas, oli end perega aftekal istumisest natuke ära sättinud ja tänas mind lahkelt, öeldes, et tal oli väga hea meel, et ma ikka matustele kohale jõudsin.
Mul oli ka. Tegelikult muutis ta ise matusetalituse algusaega ja suure sahmimisega unustas mind teavitada:D
Pilt kah. Mina seisan hauakivi kõrval, käed risti rinnal, tegelased asutavad end lahkuma.