Haapsalis kaduma läinud

Kena õhtu, lehm sööb rohtu, oma kõhtu täidab taaaa...Mina kaa, mina kaaa! Muidugi mitte rohtu, aga manustasin õhtusööki ja vana vene kombe kohaselt lisasin ka pitsikese viina. Saaremaa viina. Kahe kahvlilöögi vahel heliseb telefon, mille heli ma õhtusel ajal üldsemittekohe ei salli. Sihukese tungiva häälega veel, aimasin kohe halba. Toru otsas santehnik. "Bedaa," ütleb Gena. Kui kaugel põhjas 10 aastat välitöödel karastunud Gena tarvitab sellist väljendit, on asi väga halb. Nii oligi. Mehed olid Haapsalus tööl, lõpetasid üsna hilja, kella 9 paiku, istusid aga autosse ja.....keerasid süütevõtme lukku katki. Külma 12 kraadi, tööd ei enam kusagil ja kodu kaugel-kaugel. Esimese tuhinaga soovitasin ma neil bussi peale istuda ja kodulinna naasta, mille peale torumees Gena teatas etteheitval häälel, et viimane buss Tallinna suunas väljus kell 18.30 ja rong ei käi enam üldse! No häbi mulle, kuidas ma siis ometi liinibusside graafikut ei tea! Järgmiseks käis töömees välja innovaatilise ettepaneku, et ma tuleksin kaubiku varuvõtmega Haapsallu, tal oli õnnestunud võtmekonts lukust välja kangutada. Mina teatasin seepeale kurvalt, et manustasin just vana vene kombe kohaselt ja nii edasi. Ega ma üldse tegelikult kuhugi sõita ei tahtnud! Siis soovitasin ma meestel veel hotelli toa võtta, et hommikul tulen ma siis päästan nad kurjast. Mille peale Gena vihastas ja lubas ennast kabiini magama keerata. Kuna surmale ässitamine on meil seadusega karistatav, siis ma seda mõtet heaks ei kiitnud. Helistasin hoopis autoabisse ja lukuabisse. Kui autoabis, mille lahked noormehed vastavad telefonil 1888, anti asjatundlikku nõu, mõeldi kaasa ja lõpetuseks pakuti ka konkreetne abivariant, mida, tõsi küll, ma selle kalliduse tõttu heaks ei kiitnud, siis lukuabis saatis venekeelne noormees mu ise Haapsallu, sest nemad töötavat ainult Tallinnas. Ei mingit head sõna ega kaastundlikku peakese silimist. Kõllasin külmetavatele töömeestele, et minu lahendused ei tööta ja üritasin neid veel kord tungivalt hotelli ajada, mis aga oli niikuinii hukule määratud mõte, sest ega meestel ju nõndapalju raha polnud. Õnneks tuli teisele tüübile meelde, et tal on ju Tallinnas pruut! Autoga! Ja nagu ma ise tuvastasin visuaalse vaatluse teel, et ka väga kena ja krapsakas. Lühidalt - 15 minuti pärast oli kena neiu mul värava ees ootamas punases Volksus, keskööks jõudis ta Haapsallu ja mehed kella kaheks koju. Järgmisel hommikul kell 9 kohtusime juba Tallinnas objektil;)
Resümee - viinapits õhtuse toidukorra juurde säästab teid ebameeldivatest sekeldustest! Vötame mönuga!

Pildil vallatleb torumees Gena (vasakul) kaubiku võtit oodates tellijaga lumises Haapsalus.