Tuli poeg perega Ameerikast käimast. Läänerannikul olid kuu aega. Muljetamise käigus tuli jutuks rahvuspark, mille esisel parklas olla puhunud tappevkülm tuul. Poeg oli sunnitud ostma rahvuspargi kirjadega fliisi otse nännimüügi putkast.
Täpselt sama keiss oli mul aastaid tagasi Shotimaal, et bussist väljudes tabas mind kuri Põhjamere tuulepuhang ja suure hirmuga tapva kopsutõve ees ostsin lähimast suveniiriputkast sooja fliisi, mis siiani alles ja teenib ausalt veel mitmeid aastaid.
Kui ma seni olin teatud põhjustel nii mõnigi kord kahelnud, kas tegu ikka on minu lihase pojaga, siis peale ühises käitumismustris veendumist oleks patt teda maha salata - minu pojake, minu!:D
Pildil poeg oma uut fliisi jahutamas. Ameerikas on kõike!
Äkki ma olen siis kah su veresugulane, mul vedeleb kapis üks roosa fliis hiigelkirjaga Italia, Colosseumi kõrvalt ostetud, külm oli, noh.
ReplyDeleteSinu pojake ajab külmavärinad peale.Lähen ikka vist teen keskküttesse tule.Mul kõik fliisid ilma kirjadeta ja bikiinid sügavale kapi põhja peidetud.
ReplyDeleteVõtan kõik palved vere-ja hingesguluse asjus läbivaatamisele! Kellelgi on veel fliise?
ReplyDeleteMul on küll(1), aga see on Anttilast. See vist sugulasena kirja ei lähe:P
ReplyDeleteHelle - alati alusta Anttilast! Lisan nimekirja:)
ReplyDeleteOi vabandust - valetasin.Mul on küll kirjadega fliis.Ei tea ainult kas lasteaia logoga läheb arvesse.Pluss punkte peaks aga andma see ,et sain selle kingituseks lasteaia jõulupeol ja üle andis üllatuskülaline ,kelleks oli konn.Polnud küll lendav ,aga mis vahet.
ReplyDeleteSaku!?!?
ReplyDelete