Sain sihteesmärgiliselt kokku ammuse kolleegiga. Naiskolleegiga:D Küsimuseks (tema poolt) muidugi remont ja ehitus. Kuidagi arenes vestlus ka isiklikule pinnale, et kas ikka seesama kaaslane ja kuidas lapsed ja nii edasi. Naiskodanik kurtma, et tal on vahetus(varu)mees, kelle ajad uksest välja ja viie sekundi pärast on bajaaniga akna all. Serenaadi laulmas, noh! Või viskad aknast välja (kaheksandalt korruselt) - maandub lumehanges ja hetkega on, punased roosid näpus, juba jälle su ukse taga. Ma olin selle jutu peale mõtetega natuke mujal ja kommenteerisin autopiloodil - ta on sul siis nagu jonnipunn, tõuseb igast asendist. Ise ma midagi kurja ei mõelnud, ausõna! A proua solvus täiesti tõemeeli, niristas lauanurgale oma jahtunud kohvitassi eest kahvatud eurosendid ja kõpsis minema.
Kui ma turundustegevusse edaspidi sama familiaarselt suhtun, istun ka sel talvel näljapajukil;)
Illustreerival pildil lahkub hästivarustatud armuke kallima kaheksandal korrusel asuvast korterist tuhandete hõiskavate pealtvaatajate silme all
No ennegi niisuguseid mehi nähtud. Asi mille pärast solvuda. Küllap järjekindlus viib sihini ja ükskord võidab mees niikuinii. Millegipärast tuleb bumerang meelde jonnipunni asemel.
ReplyDeleteBumerangi võib ka...kasutada:D
ReplyDeleteTunnista üles, sellist tulemust sa tahtsidku oma repliigiga saavutada :D Muidu oleksid ju võinud öelda, et "sinusuguse naise juurest ei suuda ükski mees lahkuda" või midagi niisugust...
ReplyDelete