Naised minu elus

   Ei anna asu. Naised, noh! Sain hiljuti kirja, kus veetlev Vanessa kirjutab:

Tere, minu hea sõber.
Minu rõõm teiega kohtuda, ja kuidas sa teed täna?
Minu nimi on Vanessa Mpenza, ühe noore tüdruku. Olen aus, hooliv, viisakas, tagasihoidlik, armastav, rahulik ja otsivad täiskasvanud inimene, hea huumorimeelega ja armastust, pigem näeme seda kui võimalust nalja, ma nägin oma profiili kohapeal sirvimisel ja otsustas teiega. Ma tahaksin, et me oleksime sõbrad. Palun minuga eespool nimetatud e-posti aadress, ma üksikasju rohkem mina sulle mu kõrval vastuse ka teile. loodan kuulda esmajärjekorras. Tänu ja on tore päev.
Lugupidamisega.
Vanessa      

    Tore oli see, et pr. Mpenza oli üles leidnud minu töömeili, mis enamikule mu blogisõbrannadelegi seni kättesaamatuks jäänud on ja veel toredam oli see, et Vanessa tunneb juba loodetava suhte alguses huvi, et kuidas ma ikkagi teen täna :D 
    Paraku ei oska ma vastata, õhtu on ju veel noor.... Eks ma hommikul meilan talle, ploommagusale naisele, kes õnneks mu elu isegi riivamisi ei kratsi.

    Pildil peab isane karu  imeilusa Vanessaga läbirääkimisi tütarlapse karukoopasse talveuinakukaaslaseks meelitamise eesmärgil.