Tegin filmivaliku Artise ja Forumcinema vahel praktiliselt kinnisilmi. Esiteks meeldib mulle Artise rahulik olek ja teiseks eelistan Ameerika märulile (Kopp-Kopp) taanlaste musta huumorit. Tõsi, munades-kanades huumorit eriti polnud - kui muidugi regulaarset suguelu erinevate lindude-loomadega huumoriks mitte lugeda - kuid must oli film küll. Tegelased olid räpased, elupaigad kasimata, suupruugist ma parem ei räägigi. Ikkagi oli hea film, minge vaatama. Baleriin oli ka. Kohe alguses juba. Valisin filmi eel kooke ja kuulsin kõrval mingi priginat: "Palun, härra, palun..." Selja taga tudises minust poole lühem ja kolm korda kergem vanamutt, võdisev käsi minu poole sirutatud. Arvasin esimese hooga, et mutike tahab minu välist jõukust nähes kerjata:D Tegelikult soovis ta peale kinoelamust küüti saada ja tuleb tunnistada, et nii vana naisinimest saatsin ma peale kino koju esmakordselt ! Tegu kunagise Estonia baleriiniga, puistas minevikunimesid nagu varrukast. Kaugele polnud vaja sõita, elas kesklinnas, uhkes uues majas. Aitasin raske kutsehaiguse käes vaevleva vanaproua uksestki sisse. Kodu poole sõites imestasin iseenda ja elu kui sellise üle.
Nii huvitav, on ju!
Pildil baleriinid kinosabas.
No comments:
Post a Comment