Koduses Naantalis saabus soome-briti segapaar nagu tavaliselt objektile koos pisikese Casperiga, kusjuures tegu ikka poisslapse, mitte vaimuga. Selline natuke üle aasta vana poisijõmm, nelja hambaga.
Niikut väikemees mind nägi, rabeles ema sülest lahti ja tormas minu jämedat jalga kallistama. Tükk aega embas, lahti ei lasknud.
"Ju ma olen kõigi soomlaste isa", ütlesin, muidugi suomeksi.
Lapse arvatav isa vaatas mind kahtlustavalt, pea viltu.
Pildil õnnelik perekond Läänemere kaldal. Sild viib Muumimaale.
Parem on, kui sa isa olemist ei eita :P Klient on rahul ja tõenäosusteooria samuti...
ReplyDeleteOot-oot, mis tõenäosusteooria??
ReplyDeleteJa millega klient peaks seejuures rahul olema?
No kuidas sa aru ei saa! Kui klient arvab, et sa oled see, kes neile meeldib (kas lapse lemmik või suurepärane ehitaja), siis on see ju pluss. Ja tõenäosus, et sa oled mõne väikese soomlase isa, võib olla küll alla 1%, aga see on siiski võimalik. Või pole?
ReplyDeleteLapse lemmik oli ka töömees Igor, kes talle sae, akudrelli ja vesiloodi mängida andis:D Laps teda miskipärast kintsust ei krabanud...
ReplyDeleteAga nii meeleheitel ma ka pole, et Soomemaal oleks külvamas käinud:P