"Päevad"

   Esimesed 10 minutit noortefilmist istusin suu ammuli ja kõrvad kinni (tümps tagus läbi kuulmekile) ning kujutasin ette, kuidas koju jõudes torman kohe arvutit avama ning kirjutan midagi sellist, et "Eesti esimene Oskar...." :D Filmi keskmine kolmandik oli nagu kodumaine toode ikka - süüa ju võid, aga maitset pole, nämmuta palju tahad. Lõpp läks pisut piprasemaks ja veidral kombel kummitasid karakterid ka järgmisel päeval, aga tervikuna pisut ligadi-logadi süžeeliinidega, vaatajale suurelt jaolt arusaamatuks jääv debüüt.
Aga kiituseks tuleb öelda, et olustik oli üsna ehe (mõned apsud - näiteks autode numbrimärgid - püüdlikult olid küll peale kleebitud ülevaatuse kleepsud, aga numbrimärk erines minu praeguse auto omast vaid mõne numbri võrra), külameeste "töö", mis seisneb kellegi metsa varastamises, korterid ja kontorid, autorondid.
Piiparid olid mu töömeestel küll mitu aastat varem ja taskutelefon mahtus sel ajal juba ka sõna otses mõttes rinnataskusse (või siis dresside taskusse), aga moblasid ei olnud kellelgi, ka mitte kohalikul "autoriteedil".
Aga iga algus on algus ja loodame, et Triinul ka edaspidi on produtsentide soosing ja ehk on tulekul veel nii mõnigi "ajaloofilm":P
    Mitmed kirjutajad on võrrelnud "Klassikokkutulekut" ja "Päevi...", mina annan kindla eelistuse esimesele -
märksa professionaalsem, tugavamad näitlejad ja stoori, mis tost, et äraleierdatud stoori. Ega teemaks polnudki  jalaga tagumikku-tort näkku naljad ju!
    Lõpetuseks kiidan Petsi mänginud Kait Kalli, ka vana Toompere oli oma eheduses väga hea.

Pildil suvalise noored külapoe taga, aasta siis oli kuusknd viis.