Aegviidu metsades oli veel täitsa talvine, sedagi lompi kattis 8 cm jääkiht, aga läbi meie auto vajus ja ukseni mutta. Tehnoabi vintsis välja ja seiklesime ikka lõpuni. Võimendita rooli keeramisest ja harjumatult kangest isteasendist valutavad seniteadmata lihased siiani:)
Vähemalt meelejääv, kuigi kas nüüd just tore... Aga selline see ELU ise ongi :)
ReplyDeleteHoolimata poris kügelemisest saime ikkagi auväärse kolmanda koha - poja orienteerumiskogemus ja kiired jalad tõid meile kaotatud ajast hoolimata piisavalt punkte:) Kõige ekstreemsem oli sellise autoga maanteel finiši poole 70ga kihutada.
ReplyDelete