Meil siin edelanurgas on siuke torm, et isegi Laine merele ei lähe! Öösel ärkasin sellest, et nägu oli märg - halba und nagu ei meenunud, aga akna vahelt pressis hoolimata igast tihenditest tormivett sisse ja tuiskas näkku. Kunagi pole sellist asja olnud! Suvemajake kägises ja nagises ning korraks isegi mõtlesime vanemasse ja toekasse majja kolida, aga öösel sügistormis üle pimeda õue joosta, tekid-padjad kaenlas ei pakkunud mingit lusti. Nüüdseks on majake ennast kogunud ja kuivaks raputanud, peame ühe öö veel vastu:)
Pildil arutamegi Lainega, kas minna merele või mitte. Ei läinud.
Kuhu jääb siis see romantika? Öösel, pimedas, paljajalu läbi vihma.Vanadus....pole mingit kahtlust, et vanadus.
ReplyDelete"Öösel, pimedas, paljajalu läbi vihma" = võimalik sääreluu murd, põskkoopa põletik, ülemiste hingamisteede katarr....
ReplyDeleteOn seda siis meie-ealistele vaja??
Ka sääreluu murrust saab ükskord üle ja ümber, aga ükskord saja aasta pärast mais kahetsete ikka,et miks me seda ei teinud.
ReplyDelete