Tapale, Tapale!

 

   Kultuuriretk Tapale algas juba Balti vaksalis, kus publikumile jagati pirakad kõrvaklapid, millest kogu rongisõidu ajal tuli kuuldemäng. Rongisõitki iseenesest oli juba elamus, ma polnud nö. uute rongidega varem liigelnudki. Minu jaoks oli iste pisut kitsas ja kuna rong oli ülerahvastatud, siis laiutada ei saanud, kõrval istus pea sama turske kodanik.
     Järjekordne etendus EV100 ürituste raames oli Von Krahli ja Tartu Uue Teatri ühisprojekt "BB ilmub öösel". Lavastus oli hoogne, kohati tikkus kaduma vahe näitlejate ja publikumi vahel, mis oli väga lõbus. Esimene vaatuses solgutati rahvast ümber Tapa vana jaamahoone noore Kalmeti ja Niinemetsa dialoogi saatel, etendades massivõtet rongi saabumise puhul. Hoiatan kohe, et kes pole korralikult (soojalt) riides, sel on juba poole tunni möödudes üsna ebamugav. Kuigi vaheajal saab sooja suppi ja etenduse lõpus topsi viina (tasuta - nagu Niinemets rõhutas), ei vähenda see oluliselt õhukestes sukkades neidiste ja paljaspäiste noorsandid külmavärinaid, sest ka jaamahoone on külm. Samuti toimub ca 80% etendusest stand-up meetodil, kusjuures püsti on publikum, tõsi - viimases osas sai end pinkidele sättida.
     Etendus liigub sujuvalt neljakümnendate algusest  kümnendi lõpuni, hüpates aeg-ajalt ka Soome, Wuolijoki-Brechti teemale, mis kohati tikkus suisa dekadentlikuks kurva ja absurdse kommunistide küüsi langenud Eesti taustal. Aga noored tegid huvitava etenduse ja loomulikult sai vastavalt viimase aja trendidele näha ka vanni roniva sitke noormehe kannikaid ja kotte:P
    Minge vaatama, soojad riided ja külmarohi on vältimatud!

Pildil istume abikaasaga Tapa rongi restoranvagunis. Iste - nagu öeldud - oli üsna kitsas, aga muidu veetsime igati meeleoluka reisitunni!