Kolmkümmend aastat tagasi detsembris kutsus peadirektor mu enda kabinetti ja uuris, kas raatsin ehitusosakonna ruumidest ühe "taksistidele" rendile anda ja sama hooga teatas, et on ka ise mõelnud nädalavahetusel taksot sõita, pidi jube tulus olema. Nii lõigi ta mulle pähe eraettevõtluse naela ja sest saadik püsivad igast mütsid mu peas nagu kinnilöödult! Detsembri keskel sain ma Tallinnas taksoteenuste osutamiseks "Esra" firma all taksoloa nr.4 ja juba esimesel õhtul kogusin nelja tunniga poole tollasest inseneri kuupalgast. Sõitsin oma kollase "Žiguliga", autos oli digitaalne taksomeeter, teisaldatav valgustatud plafoon ja pisut hiljem ka kahepoolne side "kiisuga". Sõitsin pool aastat, teenisin kartulikotitäie rublasid, vahetasin auto uuema vastu ja järgmisel aastal moodustasime peale pikka paberitega pusimist juba ehitusettevõtlusega tegeleva aktsiaseltsi, aga sellest mõni teine kord.
Täna käisin meie firmatruude töömeestega Pässa "Beibibäkis" tähistamas minu 30-aastast ettevõtjakarjääri ja muidugi ka töist aastat lõpetamas.
Pildil maalrite birgaadi tublid neiud torumees Gena kallal. Ei oska inimesed normaalselt pidutseda, ei oska!
No comments:
Post a Comment