Veerand sajandit

 

  Oli samasugune tatisevõitu varakevadine ilm, kui joonelt üle raudteetammi ronisin, Pärnu maantee ületasin ja vanas "Vasara" majas asuvasse firmavabrikusse trügisin. Välja astusin poole tunnikese pärast, kenasti pakitud ja siidlehviga köidetud firmapakk kaenlas. Olin lõpetamas viis aastat varem asutatud väikefirmat, mis oli küll heaks kogemuseks turumajandusega toimetulekuks, aga kogemus ei asendanud rahavoogusid, mis suubusid paraku kollektiivjuhtimise sohu - selles firmas oli üle kahekümne osaniku ja kõik tahtsid "oma" ettevõtte tegevuses sõna sekka öelda. Lisaks oli mul ühe soomlasest onkliga nn. joint-stock company ehk ühisettevõte, millega üritasime reisilaevanduses kanda kinnitada. Olime teinud mitmel laineril erinevaid sisetöid - kajutite remonti, sansõlmede vahetust, ehitasime uusi kauplusi - aga töö ei sujunud kõige paremini. Soome onkel oli otsekoheselt öeldes laisk, üritas kõik kohustused minu kaela suruda, ei suhelnud Soome hankijate ega tellijatega, käis vaid Tallinnas joomas ja hooramas ning ühist raha minu kassast välja võtmas. Tüdinesin sellest jamast ära ja otsustasin osta täiesti puhta riiulifirma, ühendada kaks tegevust, lahti saada karjast osanikest ja laisast äripartnerist.
    Kõik läkski minu plaani kohaselt. Algul tegin 12...14-tunniseid tööpäevi, laevu remontides elasin päevade kaupa viletsates kajutites, kogu teenitu paigutasin tagasi firmasse - ostsin töö-ja transpordivahendeid, samuti kõvasti reklaamipinda ja -aega.
    Nüüd olen ise laisk - tööle kulub vaid mõni tund päevas. Et mida ma ülejäänud ajaga teen? Loomulikult arendan ennast - kaunid kunstid, ilusad naised ja kiired autod!
Ilusat kevade algust teilegi:)

Pildil oleme abikaasaga väljateenitud puhkusereisil Kesk-Eestis, taamal Pandivere kõrgustik.