Sõime sibulat ja kala

 

Kolkja sibularestoranis pakuti ka kala või oli see vastupidi. Tunnistan, et mõned aastad tagasi tundus ägedam, sel korral oli kala märksa kondirikkam:D Lisaks ajasin esimese viinapitsi ümber, kohe tilgatumaks ja asenduspitsi sain täitsa tasuta. Kui olime juba lõpetamas, sadas sisse kamp Soome pensionäre, tegime, et minema saime. Tsaar-kala ka veel:

   Ikkagi oli tibens-tobens kiirpuhkus, Kaamosele paljud tänud Rakke kohvikoha juhatamise eest, tainastooted olid pehmed-soojad-magusad. Täpselt nagu minu abikaasa, keda siinjuures tervitan!

Neljas laps

   
Tütar nr. 2 sai neljandal katsel autoeksami läbi! Eks see loogiline ole - neljas laps ja neljas katse!:)
Et kuidas see õnnestus? Oli lahke eksamineerija olnud:) Värske sõidukijuht sai kena voldiku (pildil) ja ajas oma aianurgas konutava punase "Fiati" särtsu täis ning käis õhtul juba linnas tiirutamas.
Igatahes väga äge ja nael kummi!

Hoiatus

     Minu igiliikurist torumees Genal on 96-aastane ema. Mingil mulle mitteteadaoleval põhjusel ema-poega ei suhelnud, elasid kumbki oma elu. Kuni hetkeni, mil emakene helistas pojale ja teatas, et kas poeg ei saaks talle tükikese leiba tuua, kõht on hirmus tühi. Lihtsast kõnest rullus järgmine draama:
-ema oli pööranud(pööratud) lahkusuliseks;
-sekt tinistas mammi ära - käidi notaris, vormistati korter sekti juhtliikmele, emale garanteeriti sama lepinguga elamispind kuni surmani ja matusetalitus;
-mutt viidi Kakumäele, mingisse eramusse, kus talle anti tuba ja koiku, seal oli teisigi temasuguseid, aga kokku neid ei lubatud;
-kord päevas anti süüa, telefon võeti ära ja paar korda nädalas käidi "hooldajaga" aias jalutamas.
   Mingitel segastel asjaoludel õnnestus emakesel pojale helistada, mille peale Gena järgmisel! päeval uuris minult kui ülemuselt ja mentorilt, et kas saab kuidagi telefoni abil ema asupaika tuvastada, sest ega ema  teadnud, kuhu ta viidud oli. Kamandasin torumehe kohe politseisse, seal võeti ütlused, ilmselt positsioneeriti telefon ja järgmisel päeval oli mutike armsa pojakese hoole all, Maardu kahetoalises korteris. Perekonna taasühinemine, mis siin rääkidagi. Politsei alustas uurimist.
   Aga see pole veel kõik!
   Kui Gena jaanieelsel reedel töölt koju jõudis, oli korteri uks lahti, kass jalutas trepikojas ja ema oli kadunud! Telefonile ei vastanud, kõik asjad olid alles. Gena istus midagi ette võtmata juhmi näoga kuni järgmise päevani, mil emakene helistas ja teatas, et ta on kodus:D
   Selgus, et 96-aastane vanainimene oli mingil arusaamatul kombel sattunud Maardust Tallinnasse, kõmpinud oma Lilleküla neljanda korruse  korterisse, rebinud maha uksele kleebitud politseilindid ja murdnud end notariaalselt ärakingitud korterisse. Oma tegevustest ei mäeltanud ta midagi ja pojale helistamise põhjuse tingis taas lihtne inimlik põhjus - nälg!:D
   Võtan asja kokku - suhelge oma lähedastega, ärge jätke vanainimesi ula peale.

   Pildil Gena ema (paremal)  nooruspäevil. Ilmselgelt on nooruse spordiharrastusest tingitud ka vanamemme hiilgav füüsiline hetkevorm. Tõsi, vaimne on pisut kängunud!

"Isamaa pääsukesed"

   

  Esietendus Draamateatri väljasõidutükina Keilas, kohalikus kultuurimajas, mis sobis antud etendusele suurepäraselt! Näitlejannade raskekahurvägi (Kaljuste, Klenskaja, Pajusoo, Laan, Valdma), kellele põrmugi ei jäänud alla nooruke Teele Pärn Krahlist, kelle nime (häbi küll) kuulsin esimest korda. Guugeldades selgus, et tubli tüdruk, isegi Panso preemia juba taskus! Sekundeerisid vaprad tinasõdurid Teplenkov, Sukk, Rajaveer, Oja - head sooritused kõigilt, eriti jäi meelde haihtuv Teplenkov. Eileõhtuse mulje põhjal oli parim ja võimalusterikkaim osa Klenskajal, kelle kaks tipprolli minu arust ongi "Pääsukeste" Miku ja "Keskea rõõmude" Pille Loorits:D
Etenduse lõppedes tänas publik näitlejaid püsti seistes kauakestvate ovatsioonidega ega tahtnud kuidagi koju minna. Kuigi tükk kutsus esile nii naeruturtsatusi kui lauslaginat, oli lõpp miskipärast ikkagi natuke kurb, aga selle vastu aitas - nagu alati - maitsev šokolaadikook ja tilgake brändit:)

Si vis pacem, para bellum!

 Nii me kaevamegi tradistiooniliselt enne võidupüha kaevikuid ja rajame dzotte-dotte, sest mine kuuevarbalisi tea! Piiritsoon ikkagi. See kollane toru seevastu on ilmekas näide rahvastevahelise sõpruse tegelikkusest - toru Läti-poolne ots on muidugi Ainažis ühes teatud odavpoes ja torus voolab puhas "alus"!

Spordisärkide näitus

   

Sõber kutsus hommikusöögile enda ettevõtte kohvikusse, kuhu oli üles riputanud mitukümmend jalkasärki. Eesti koondise mehed, Nõmme Kalju, koondise sõprusmängudelt vahetatud Itaalia, Malta, Belgia ja mõned suveniirsärgid.
     Näitus on üleval kuu lõpuni, kui kellegi mehel/pojal/tütrel  juhtub olema, rebige seljast ja saatke mulle!

Hea tegu II

   

    Inimesed, aitame kultuuri, spetsiifiliselt nukufilmi, erilisest erilisemat plastiliinist nukkude filmi!
Teofrastus on kass, kellest film - kassi-ja kultuurisõbrad, ühinegem! Link:
https://www.hooandja.ee/projekt/animafilmi-teofrastus-helindamine#tab-3-tab
Tähelepanu - kuldsponsor-annetaja saab Konnaga õhtusöögile!:)   
Sellest ma muidugi vaikin, et minu tütre film:D
   
Pildil ärevil filmikass.

Hea tegu I

   

 Hommik, Rimi kassasaba. Kärus meeletus koguses mullivett, ees terendamas nädalavahetuse töö-ja puhkelaager Kablis. Kõrvalkassas laob teokiirusel oma oste kassalindile nii üheksakümnene pisikesekstõmbunud meesterahvas, tema taga kõpsutab kärsitult kontsa kolmekümnendates mimm oma kiilaka kuldketistatud jõmmiga, kärus kah ilmselt nädalavahetuse rõõmud. Vanaonu hakkab tuhnima taskutes ja siis närustunud seljakotikeses, tema kaubad käivad piiks-ja piiks lugeri alt läbi. Summat ma ei näinud ega kuulnud, küll kuulsin vanurit juuspeene häälega ütlemas:
    "Ma ei leia enda rahakotti!"
    Järjekord hakkas sumisema, pead-kaelad venisid tropitekitajat vaatama.
     "Mina maksan tema kaubad!" trügis mehe taga seisnud mimm kassa ette.
 "Ei-ei, pole juttugi," tõrjub ta vana mehe ehmatuse ootamatult ilmunud abist.
      Ja maksiski, kujutage ette. Kui palju oli siin tegu tropi likvideerimise kiireima võimalusega ja kui palju hea samariitlusega, arvake ise.
     Kui mina oma veekäruga välisuksele jõudsin, seisis rahatu vanur vesiseid silmi pühkides sissepääsu kõrval. Ehk oli ta kodu aadressi unustanud?

    Vana mehe nooruses olid järjekorrad igatahes märksa lühemad ja raha oli alati kaasas!

Minu linnuke

    Kablis oleme näinud kõike - kitsi, rebaseid, jännusid ja külakassi, siis veel sadat sorti tiivulisi, aga nüüdsest on mul põldude-aasade avaruses lennutamiseks ka täitsa isiklik biooniline lind. Algul tikkus küll vasakule ära, aga peale manuaaliga tutvumist sain abi ning telefoniäpi abil lendles linnuke mitmekümne meetri kõrgusel ja tegi tutvust teiste tiivulistega. Ka manuaalis on öeldud, et "päris" linnud võivad bioonilise (kelle nimeks äpis panin "kotkas":D) vastu ebatervet huvi tunda.
    Aga linnutamine oli uskumatult äge, soovitan soojalt!

   Pildil Kabli avarus (naturaalne).