Hoiatus

     Minu igiliikurist torumees Genal on 96-aastane ema. Mingil mulle mitteteadaoleval põhjusel ema-poega ei suhelnud, elasid kumbki oma elu. Kuni hetkeni, mil emakene helistas pojale ja teatas, et kas poeg ei saaks talle tükikese leiba tuua, kõht on hirmus tühi. Lihtsast kõnest rullus järgmine draama:
-ema oli pööranud(pööratud) lahkusuliseks;
-sekt tinistas mammi ära - käidi notaris, vormistati korter sekti juhtliikmele, emale garanteeriti sama lepinguga elamispind kuni surmani ja matusetalitus;
-mutt viidi Kakumäele, mingisse eramusse, kus talle anti tuba ja koiku, seal oli teisigi temasuguseid, aga kokku neid ei lubatud;
-kord päevas anti süüa, telefon võeti ära ja paar korda nädalas käidi "hooldajaga" aias jalutamas.
   Mingitel segastel asjaoludel õnnestus emakesel pojale helistada, mille peale Gena järgmisel! päeval uuris minult kui ülemuselt ja mentorilt, et kas saab kuidagi telefoni abil ema asupaika tuvastada, sest ega ema  teadnud, kuhu ta viidud oli. Kamandasin torumehe kohe politseisse, seal võeti ütlused, ilmselt positsioneeriti telefon ja järgmisel päeval oli mutike armsa pojakese hoole all, Maardu kahetoalises korteris. Perekonna taasühinemine, mis siin rääkidagi. Politsei alustas uurimist.
   Aga see pole veel kõik!
   Kui Gena jaanieelsel reedel töölt koju jõudis, oli korteri uks lahti, kass jalutas trepikojas ja ema oli kadunud! Telefonile ei vastanud, kõik asjad olid alles. Gena istus midagi ette võtmata juhmi näoga kuni järgmise päevani, mil emakene helistas ja teatas, et ta on kodus:D
   Selgus, et 96-aastane vanainimene oli mingil arusaamatul kombel sattunud Maardust Tallinnasse, kõmpinud oma Lilleküla neljanda korruse  korterisse, rebinud maha uksele kleebitud politseilindid ja murdnud end notariaalselt ärakingitud korterisse. Oma tegevustest ei mäeltanud ta midagi ja pojale helistamise põhjuse tingis taas lihtne inimlik põhjus - nälg!:D
   Võtan asja kokku - suhelge oma lähedastega, ärge jätke vanainimesi ula peale.

   Pildil Gena ema (paremal)  nooruspäevil. Ilmselgelt on nooruse spordiharrastusest tingitud ka vanamemme hiilgav füüsiline hetkevorm. Tõsi, vaimne on pisut kängunud!