Kassiga statsionaaris

   

     Paadunud koera-inimesena oli isegi natuke imelik  vana kohikassi hellalt lõua alt sügada ja veenda teda arsti juurde sõitmiseks kandekasti ronima. Mille ta veerandtunnise sõidu ajal muidugi täis sittus. Muidugi pidin oma kallihinnalise auto-mullivee raiskama kassiraisa kasuka kasimiseks, et teda puhtana veterinaarile presenteerida. 
     Venekeelsed tüdrukud oli väga tublid, katsusid kassi siit-sealt, mähkisid ta siis mingi teki sisse ja viisid laboratooriumisse. Käpal aeti karvad maha, susati süstal sisse ja imeti vajalik kogus verd. Kiiranalüüs andis tulemuseks põiepõletiku, maksapuudulikkuse ja midagi oli neerudega ka.
    "Ei midagi kriitilist," ütles kena veterinaar. "Aga teeme veel röntgeni ja paneme tilga ka. Jätame teie kassikese tänaseks statsionaari."
    Nii. Õhtul saime looma kätte koos piraka kotitäie ravimite, süstlate ja ravitoiduga:)
Kuidas me kassile õhtusöögiks antibiootikume manustasime......mmmmm,  õigemine krrrrrrrr:D
Hommikul loobusime meile küünejälgi ja kassivanale suurt stressi tekitanud sundsöötmisest ja panime suuuure AB  kapsli loomakese toidukaussi.
    Meie suureks üllatuseks alustas patsient hommikusööki AB kapsli  konsumeerimisega. Vabatahtlikult!!!
     Nüüd jääb oodata, mil ta ennast ka süstima õpib. 

    Pildil imestavad meie kassi sõbrad tema enneolematute seikluste üle loomakliinikus.