Täna Anu Välba hommikusaates meenutas põlvkonnakaaslane Andres Sõber oma kirevat elu, promodes ilmselt ka elulooraamatut. Kindlasti loen, aga mulle jäi kõrva Sõbra lause:
"Tulid rongilt maha linnakraaded, käes peedipudelid.."
No mis salapärased peedid need pudelisse aetud olid? On blogijate hulgas nii vanemaid kui noori, kes peedipanemist mäletavad? Oi, mina võiks interneti täis kirjutada!
Et mis seal ilusat oli? Noorus oli, noorus! See on alati ilus:)
Pildil kustusin peale kolmandat peeti kodutrepile.
Peet ehk peedivein - see oli odav punane vein. Nagu Haljalas pardijalavesi ehk õlu.
ReplyDeleteMeenutan, et mida siis meie, ontlikud maakooli keskatüdrukud jõime? 1971-1973. Koduveini ehk kodust peeti :) Peen oli likööri limpsimine (vanake, kohviliks) A setumaal sai korgitäis õhukat malevas kiusu pärast proovitud.
Te olite ju suisa lillekesed:)
ReplyDeleteMeie, agulipoiste menüüs olid odavaimad piiritusveinid alates rublasest pooleliitrisest, edasi tsipa kallimad "rubdvatsatdva" ja siis juba "kloostri rosin" ja hapu riisling.
"Tulukese" baaris sai juba passiealisena (kuid mitte veel alkoholilegaalsena) käidud trimpamas viina mahlaga, Kuuba rummi ja vanakat kuiva veiniga.
Igatahes maks pidas vastu:D
Konna menüü tuleb tuttav, omalt poolt lisaks Agdam'i, Monastõrskaje ja suure valiku kodumaiseid marjaveine - mu lemmikud olid jõhvikaveinid, saada küll harva. Malevas sai ju nende najal elatud pluss muidugi arutus koguses kohaliku õllevabriku kesvamärjukest. Siiamaani imestan, et noorus tervisele jäädavat traumat ei tekitanud. Ilmselt teadus lihtsalt pole avastanud inimorganismi võimete piire :P
ReplyDeleteKonn sa tekitasid sihukese nostalgialaksu, et tõin külmikust Pilsneri ja korkisin selle tagaaias. Kuradi külm arktiline õhuvool momendil aga noort inimest sihuke asi ei seganud ju ;)
Jah, tõesti - kuidas sain ma Agdami unustada!:D
ReplyDeleteVanad lakkekrantsid, mis siin rääkidagi!:)
Gabriel ja Agnes?
ReplyDeleteFilmitegelased olid rohkem tütarlaste lemmikud, aga lisan Lõunamaise, niitis ka korralikult:)
ReplyDeleteVat nõiteks nastoikad ei sobinud üldse.
Sekundeerin konna kleepekate asjus - täismehele liiga magusad, pealegi oli hiljem tüliks seda koristada kui mõnel kodanikul sees ei püsinud. Ühel koolivennal pidime juuksed lõikama, sest oli teine põrandal magades hommikuks pead pidi kuivanud oksega põranda külge kinni kleepunud :P
ReplyDeleteVana Tallinn (vahu)koorega... mul ongi nii magusa isu...
ReplyDeleteAga trollibuss sõitis liinil Kännu Kukk - Szolnok - Tuluke.
Ja Võidu väljaku servas oli restoran Rae (?), kus džinn mangomahlaga maksis 1 rubla ja 20 kopikat.
Rae oli täikomi allkorrusel:)
ReplyDeleteMa ei mäleta, et oleks tol ajal džinni joonud, noorukina vist ei teadnudki sellise joogi olemasolust.
Viina niisama ei antud, pidi sakuska kõrvale tellima - neljakesi võtsime pudeli viina ja kausikese (100 gr.) Pealinna salatit. Siis sobis:D
Neist peetidest oli kodumaine Jõhvika vein ikka parim. Mingi laulgi oli, et joon Jõhvika veini, ise joon ja sinule mõtlen.
ReplyDelete