Mina ja linnukesed

   

 Lugesin ühest FB grupist lugu "Viru" linnukestest ja meelde tuli isiklik kogemus prostitutsiooniga võitlemisest Nõukogude Liidus. Kuna oli eesrindlik noortöötaja Tallinna uusimas hotellis, siis võimaldati minul ja veel mõnel kolleegil kaheksakümnendate keskel tutvuda toonase Leningradi nö. interhotellidega. Saadeti meid Leningradi, majutusime nii "Pulkovskajas" kui "Pribaltiiskajas", mis olid tollase NLiidu uusimad ja parimad majutusasutused. Moskvas olid samaväärsed näiteks "Kosmos" ja mõningate mööndustega ka "Rossija." 

   Majutati meid Rauliga (minuga samal aastal Tipist toruinseneriks saanud kolleeg) samasse tuppa, korrus kõrgemal olid paar raamatupidamise plikat  pearaamatu asetäitja seltsimees O. range tähelepanu all. Timmisime numbritoas Rauliga jubedat "Pliska" brändit, kui too hakkas ajama, et võtaks tüdrukud kaasa ja läheks valuutabaari laiama, tal on mõned margad. Kuna brändi loksus juba mu roheliste silmade taga, siis risti ette ei löönud, panin oma velvetpintsaku selga ja velvetkingad jalga ning astusin Rauli jalajälgedesse. Ega neid markasid nüüd üleliia polnud - Raul võttis mingi kokteili, aga mulle ja kahele raamatupidajale kokku kaks pudelit "Jaffat" - pidime leppima:)  Istume, vaatame läänlaste seltskonda, arvame ära, kes mis maalt on ja mulisesime niisama omavahel eesti keeles. Siis astusid meie laua juurde kaks odavas ülikonnas suure rinnaümbermõõduga jõmmi ja sõbralikult meile noogutades kamandasid tüdrukuid: "Девочки, вам пора домой!"

   Kuna valuuta omamine oli sel ajal krimaalkuritegu, siis ei saanud me kuidagi oma identiteeti paljastada, Raul midagi soome keeles seletas, võtsime viimased lonksud lauda jäänud pudelitest ning sõitsime liftiga alla fuajeesse. Sellega jäid jõmmid rahule ning meie hiilisime oma tubadesse:)

   Lõpetuseks kuulsa tegelase arvamus asjast:

"Litsid," mõtles Stirlitz. 

"Stirlits," mõtlesid litzid.:)

Pildil nõuka-aegne postkaart interhotellist. Intertüdrukutest postkaarte ei tehtud.