Loomade päev

    

 Käisime Arturi-vanaga taas toreda veterinaari juures. Eelnes fotosessioon, mille käigus üritas poeg Arturi murettekitavat kehaosa piisava ülevaatlikkusega pildistada, aga koer muutus sellisest tähelepanust ärevaks ja eriti midagi välja ei tulnud. Veterinaar oli kena neljakümnendates proua, kes taas teostas kaugvaatlust, pani loomale mingit indikaatorlahust silma ja otsustas lõpuks, et küllap on mõni oks silma läinud. Kirjutas muidugi  tilku, igaks juhuks ka antibiootikume ning selle kõrvale seletas pikalt-laialt ning kätega ilmekalt žestikuleerides, kuidas talle endale oli sel kevadel oks silma tunginud. Kuulasin heldinult kena proua juttu ja korraks mõtlesin, et mõnikord võiks ju ilma koerata kliinikusse tulla. Kaebaks, et näpp valutab või midagi....:)

   Kodualevi piiril jalutas rebane üle tee - just ülekäigurajal:)