Tutvustamaks noorimat poega esiisade maaga, võtsime ette Hiiumaa kiirkülastuse. Esmalt kiidan taas Tiiu söögisaali - nii toit kui teenindajad igati kiiduväärt!
Muda küla oli sama koha peal, mis eelmise sajandi alguses, kui küla esimese majas sündis minu vanaisa. Emmaste raamatukogus nõudsin ühe tuntud autori teoseid, aga need oli miskipärast väljas:)
Aare juures saime uusi teadmisi suguvõsa ajaloost - kui minu vanaisa koos kolme vennaga Käina kõrtsist laulu lastes kodu poole jalutas, kutsuti lapsed ja naised tuppa ning talumehed otsisid hangud-hargid välja - olevat olnud siuksed tülinorijad tüübid:) Aare andis mõned vorstid kah kaasa.
Vanajõe orgu vaatasime ka - rääkisin pojale tõsielujuhtumist, mil paarkümmend aastat tagasi vedasin firma kogu koosseisus (toona paarkümmend inimest) Hiiumaa-ekskursioonile ja Vanajõe orgu jõudes uuris elektrikuonu Anatoli, et kas vesi juua ka kõlbab. Mina vastu, et muidugi, see ju allikast tuleb. Siis ronis Tolik järsust kaldast alla ning ammutas peoga vett - ise kiitis, et küll on maitsev. Aga samal ajal, kümmekond meetrit ülesvoolu kusi plaatija Igor parajasti hea sortsu samasse allikavette. Küll me naersime, aga Anatoli sülitas veel õhtulgi "head allikavett" välja.
Ei saanud jätta vahele Viskoosa Kultuuritehast. Ausalt öeldes peale jäätisemaiuste seal muud emotsiooni ei tekkinudki. Ai, siiski - vetsude uksed olid mingi kahtlase ollusega kokku mäkerdatud, ma ei julgenud sisse minnagi:
No comments:
Post a Comment