Wednesday, February 17, 2010

Vastlapäev


Krabasin tööotsast, mis asub puitasumis, Wabariigi-aegses töölismajas, kuhu noor pere on ilmselt headel aegdael soetanud kaks korterit, soovides neid nüüdseks ühendada üheks suureks ja kobedaks. Sõitsin kohale, esimene visiit ikkagi, 10 minti varem. Helistan, et tulgu alt ust avama. Kodanik sõidab kodu poole, aga lubab naisele helistada, et too päästab mind sisse. Hiivan end ukse juurde ja varsti kuulengi mütt-mütt-mütt, seltsimees naine tuleb mööda treppi. Uks lahti, tere ja teisele korrusele. Juba teise korruse trepimademel lööb valgetesse pükstesse ja sama värvi pluusikesse riietunud nooruke pereema käe suu ette:
-Mul jäi ju supipott kah pliidile...-
Et mis supipott, mõtlen mina ja saan teemast aru alles siis, kui pereproua käte ja jalgadega üritab uksele selgeks teha, kes on kodus peremees. Muidugi jäi uks peale. Mure siis selline, et meie koridoris, supipott tulel ja ukse võti seestpoolt ees ning uks kõvasti kinni. Helistasime minu telefonilt peremehele, kes arvas, et 5 minutiga jõuab koju. Vahepeal silkas naispool keldrisse, sest mina olin sunnitud kah käsi laiutama - ega tänapäeval autos heeblit ja sõrgkangi kaasas veeta. Naine naases keldrist kahe kelluga:D Kangutasin, mis ma kangutasin, ainult kellud sain kõveraks, uks ei piuksatanudki. Ka peremees jõudis kohale, kolmeaastased kaksikud poisid näpuotsas. Pobises vaid endale nina alla, et ammu oleks pidanud selle luku ära vahetama. Ukselehe ja lengi vahel olid tõesti mõningad märgid sellest, et käesolev juhtum polnud esmakordne. Käis ise ka keldris töövahendeid otsimas, aga tuli mornilt tagasi. Kaksikud teatasid ühehäälselt, et neil on juba külm. Kütmata koridoris pool tundi lõdisenud õhukeses pluusis pereema ei öelnud midagi. Võiks trepist tagumiku peal alla lasta, mõtlsein ma, vastlapäev ikkagi. Õnneks taipasin seda jumalavallatut mõtet mitte verbaalselt väljendada. Peremees helistas sõbrale ja palus sel sõrgkangiga saabuda, aga kuna mul tiksus ette juba järgmine kohtumine, siis grande finale jäi mul kahjuks nägemata.
Ehk lähen homme tagasi;)

Pildil olevate kaksikutega oleks võinud külmas koridoris kauemgi aega veeta!

4 comments:

  1. Kurb jah. Eriti kaksikute koha pealt:D Helistasin uut kohtumist leppida, olid ikka sisse saanud;)

    ReplyDelete
  2. kui nende pildil osundatud kaksikutega uesti kohtud, võta mind ka ühes! Ma olen nõus senikaua süüa tegema nt, kuiks sa pakkumise koostmaiskes vajalikku infot hangid.

    ReplyDelete
  3. Aitäh, Toomas, pakkumast ! Abikäsi kulub alati marjaks!

    ReplyDelete