Selliseid tegelasi, kes laupäeval "Vanemuises" patseerisid, naljalt Tallinna teatrites ei näe! Noori, palju noori - ja kõik pidulikult riides. Mitmeid säravaid paare ja siis need üksikud vanamehed, ahhh!!
Kulunud ülikond, nõukaaegsed kingad, aga kõik viigitud, pestud, viksitud! Isegi õhk tundus vaimust tiine:)
Tegime Tartu treti, programmis "Vanemuises" ulmedraama "Beatrice" ja pühapäeval ERM. Vahele mahtus veel väljasõit Lähtesse ja pojal Botaanikaaed. Majutusime "Raadimõisa" hotellis - suured ja külma ilma arvestades soojad toad, viisakas vannituba, aga alla arvestust hommikusöök, isegi keedumuna polnud, rääkimata mingitest saiakestest-keeksidest. Vorst-juust-peekon-praemuna ja kõik!
Õhtul, peale etendust, tellisime tuppa teed ja nii tee kui teenindus olid täitsa okei. Laupäeva õhtul, enne etendust, käisime hilisel lõunasöögil "Georgia Köögis" Rüütli uulitsas. Algul tundus teenindaja-poiss pisut äraolev, hiljem sulas üles ja spiikis vabalt kolmes kohalikus keeles, ka road olid tulised - nii maitselt kui temperatuurilt, ruum oli hubaselt väike ja noori einestajaid täis.
Teatrist ka. Täitsa vau! oli, eriti lavakujundus ja muusika. Sisu oli minu jaoks natuke raske, aga kahtlemata huvitav ja miks mitte mõnekümne aasta pärast ka reaalne. Ilmselgelt oli ka näitlejate mäng hea, sest etenduse lõpus tervitas saal neid püsti seistes ovatsioonidega. Üle mitme aja meeldejääv ja erutav teatrielamus!
ERM võlus juba kaugelt. Lahmakas parkimisplats oli pühapäeva hommikul täidetud kümmekonna autoga ja muuseum praktiliselt tühi. Tubli tunnikese saime üsna muretult uidata, siis hakkas ka rahvast tulema. Kujutasin väljapanekut kuidagi massiivsemana ja rohkemana, algul ringi kõndides tundus kõik kuidagi killustatuna, aga pikapeale sain joonele ja lõppkokkuvõttes oli väljapanek ikkagi võimas. Keskendusin nelja-viiekümnendatele, täiesti käimata jäid näiteks rahvarõivad ja tänapäeva mood. Suhteliselt loiult uimerdades kulus kokku ligi viis tundi koos einestamisega.
Pildil - vaimu ja keha tuleb vältimatult ka turgutada, teatriskäigu oluline osa on alati kohvi-konjaki amps!
Kõlab ahvatlevalt! Peaks ka seda Tartu vaimu vaatamas käima. Kuigi mina pole täheldanud nii suurt erinevust Tartu ja Tallinna teatripubliku väljanägemises. Üksikuid vanamehi pole näinud kummaski teatris, ainult karjakaupa kultuurihuvilisi vanemapoolseid prouasid ;)
ReplyDeleteMa klassifitseeriksin niimoodi: VAT publik eristub üksikute vanamuttide ja grupiviisilise noorrahvaga, Draamas käivad vanemad paarikesed ja teksades-kampsikutes eelkeskealised, Estonias ikka pika kleidi ja lipsuga tegelased ning Linnateatrisse ei saa ma pileteid:P
ReplyDeleteSedavõrd palju üksikuid-viksituid vanamehi pole ma varem kuskil kohanud!
Munu arvates too püstitõusmine on lihtsalt popiks läinud, umbes nagu kallistamine. Aga sellised argiolust väljahüpped on seevastu mu lemmikud.
ReplyDeleteNo me oleme vabad hiliskeskealised, mis meil viga hüpata:D
ReplyDelete