Thursday, August 20, 2020

Luuserid ja lehm

    

 

 Nii võiks kokku võtta Nabala mõisas meeldivalt kammerlikes tingimustes esitatud hoovietenduse "Lüpstud". Autor Simon Longman on kirjutanud ja Vilja Nyholm-Palm lavastanud lihtsa lookese, mis oma triviaalsuses sobib kama kaks millisesse maakonda, riigist rääkimata. 

    Kuna olime taas personaaltoolid kaasa krabanud, saime abikaasaga omavahel hillitsetult arutada, kas noormeeste ( Mart Toome ja Mart Müürisepp) aktsioonid õnnestuvad, paraku pidime lõpuvile kõlades tunnistama, et meie pakutud puänt osutus valeks, lahendus oli märksa karmim...

   Samas - etenduseks valitud mõisa hoov oli võrratu, parkla paari sammu kaugusel, publikumi tsipa peale saja ja ilm augustikuiselt sume, võin soovitada küll:)

   Lehm on ka pildile jäänud. Künkakesel, puudesalus. Esiplaanil on ju minu abikaasa!

12 comments:

  1. Mul on hea meel, et näidend näis olevat parem kui kartsin.
    Kahju, et lehmaga läks nagu läks....

    Pildil on tooliridade täppvarjud nii ilusad. Kahtlemata ka teemakohaselt reas :)

    ReplyDelete
  2. Egas sa ometi ka vaatamas käinud? Kuidas muidu teaksid, mis lehma piinad lõpetas?:D

    ReplyDelete
  3. Ma uurisin natuke näidendi sisu, veidi häiris, et inglise keeles leidsin palju kiitvat ja eesti lavastuse kohta vaid mühatusi.
    Meelde jäid padjaga lämmatamine, uputamine, õhkpüssist tehtav halastuslask ja puu langetamine...aga mis täpselt otsustavaks sai, seda ma ei teagi.
    Oih, kõlab nagu klassikaline splätter..

    ReplyDelete
  4. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  5. Tundub, et jõudsite varakult kohale, pingid alles kenasti ridamisi, aialaudadest rääkimata.
    Tuleb tõde tunnistada, lehma ma ei leidnud, aga pole hullu, otsin edasi...

    ReplyDelete
  6. Lehm oli enne etenduse algust presendi all peidus:D
    Kui üritus on sellises kenas kohas, kus pealegi enne käimata, siis tõesti - meile meeldib tunnike varem kohal olla, aias hiilida, kohta valida, lonksuke meeldivat jooki ja ampsuke maitsvat kooki võtta:)
    Etenduse juurde tagasi tulles - kuna lehm lamas oma tohutul udaral, siis kahtlustasime, et lõpuks avastavad noormehed, et lehma on päevi olnud lüpsmata ja sellest suures vaevas. Sellel viitas ju ka justkui pealkiri. Aga ei, udar ei puutunud üldse asjasse:D

    ReplyDelete
  7. Loll on postitada, kui midagi öelda ei oska... etendusest, kohast jms ei ole aimugi. Lihtsalt lage muruplats, kus kõik huvitav on sügavas varjus.
    Haa! tooliderivi siiski tuvastasin.

    ReplyDelete
  8. Oih - esmalt ehmatasin, et kaasrahvuslane kaugelt on mind lolliks nimetanud, aga siis sain aru, et ütelus käis hoopis tema enda kohta ja näppude värinal sain hakata vastulauset kirjutama:D
    Tegelikult ma Tegelinski kommikaussi kirjutasin, et minu pigem elamuspostituse võib vabalt lugeda ka #rivi alla:)

    ReplyDelete
  9. Kui need kivid ei ole, siis betoonist kaevurõngad on samuti lisaks toolidele rivvi sättinud.

    ReplyDelete
  10. Näidendist mina ka midagi ei tea, toolirivi silm ka hästi ei seleta. Aga see päikeserada üle pildi. Rada või rivi.. nad sarnased.

    ReplyDelete
  11. Jah, see on tõesti nagu vilets peitepilt:D
    Betoonrõngad on tegelikult heinapallid ja päikest jagus pea esimese vaatuse lõpuni:)

    ReplyDelete
  12. Ehhee, vahel on kommium see rivi, mis elamuse annab :)

    ReplyDelete