Laupäeval kutsus Peeter metsasünnipäevale. Kõik oli nagu ikka - palju tundmatuid inimesi, lõkkeving, hõõgvel söed ja üks sõbralik labrador.
Lisaks materiaalsele ja maitsvale sai sünnipäevalaps minu loomevaramust sooja südamega kirjutet õnnitluse:
Õnne-tervist
Palju lilli
Porgandit
Ja pikka tilli
Ega vist järgmisel aastal kutset oodata tasu...
Kes sellise luuletuse peale solvub, pole sõber ega kedagi. Labradorist oleks kahju mdg.
ReplyDeleteAasta tagasi oli koerikuid kohe mitu:)
ReplyDeleteTegelt on siuke metsakogunemine aasta alguses väga värskendav!
Koerte synnipäevad on yldiselt toredad.
Delete(Nali naljaks, meie elajas on jaanuaris syndinud ja me peame seda meeles.)