Olles korduvalt Türgi rahvusliku lennukompaniiga lennanud, ei tekkinud eriti keerulist valikut lennuks Aafrika mandri lõunatippu, Kaplinna. Loomulikult Turkish Airlines, Euroopa parimaid!
Esimene hüpe Tallinnast Istanbuli, ikka economy-klassis, oli pika lennu kerge eelsoojendus, kuid teenindus ja toitlustus toimis kenasti. Lennuk polnud veel Tallinna kohalt lahkunud, kui lahked näitsikud tõttasid jagama Türgi maiustusi. Muide - kümme päeva hiljem, tagasilennul, maiustusi ei jagatud, sest pardal oleva ligi 350 inimese seas olevat pähkliallergik! Veel üks plussike "töörkišile".Paralleelselt maiustuste jagamisega pisteti reisijatele pihku menüüd lõunasöögi valikutega, peatselt kolistati meie selja taga toidukonteineritega ja juba läkski käru liikvele. Eelroana tilluke tükike mozarellat salatilehekesega, pearoa valikutes loomaliha või kana riisiga, desserdiks šokolaadipuding. Joogivalik oli rikkalik, eelistasime kohalikku veini, mis etteruttavalt öeldes jäi märgatavalt alla Prantsuse veinile, mida pakuti pikal lennul üle Aafrika. Toidust enam avaldas muljet lõhn, või pigem peaksin ütlema hais, mis toitlustuskärust mitu meetrit eespool liikus, aga ehk mängis rolli ka meie asukoht lennuki viimastes ridades. Minu valitud kanafilee üllatas mahlasuse ja maitsebuketiga. Kui enamasti lisan pardaroogadele ohtralt soola ja pipart, siis seekord oli maitseelamus tasakaalus. Kaaslase võetud beef oli sitkevõitu ja ka pipart kulus rohkelt. Kandikud koristati kiirelt ja enne maandumist jõuti teha veel üks joogiring, Lõunasöögile lisas naudingut mugavalt lahe istmevahe, kus isegi minu üsna tugeva kere ja toidulauakese vahele jäi tubli mitu sentimeetrit, ka jalgu sai korralikult eesoleva istme alla sirutada.
Kuus tundi Atatürki lennujaamas Johannesburg-Kaplinn öist lendu oodates möödusid kiiresti jalutavat-jooksvat ja tukkuvat-käratsevat rahvaste paabelit jälgides, suikudagi ei õnnestunud.
Halva üllatusena oli suures Airbus 380 lennukis istmevahed vähemalt tolli jagu kitsamad eelmisest lennukist, seda ei kompenseerinud ka rohke filmi-ja mänguvalikuga isiklik meelelahutuskeskus eesituja seljatoes. Õnneks oli meil akna-äärne kahene iste, sai vähemalt vahekäiku jalgu sirutada. Tõsi küll, öösel sõitis mu varvastest üle toidukäru, aga eks see oli mu enda süü! Erinevalt lühikesest lennust, olid seekordses pardameeskonnas ainult naised. Teenindus oli kiire, aga samas märksa ükskõiksem ja impersonaalsem kui eelmisel lennul, mille meesstjuuard ei pidanud paljuks ühe reisija palvele vastata, et teenindajad on siin selleks, et reisijate elu võimalikult muretuks teha. Väikelastele toodi pooljoostes Turkish Airlines täispuhutav lennuk, reisijatele turkish delight ning 13-tunnine lend Kaplinna (koos tehnilise peatusega Johannesburgis) võis alata. Lend oli stabiilne, ilmastikuolud head, märgatavat turbulentsi polnud ei Vahemere ega ka Sahara kõrbe kohal. Sügavas öös panime imeks all tuledes säravaid Põhja-Aafrika linnu - ju siis energiat jätkub. Toitlustamine oli kraad kangem kui lühikesel lennul, ka menüü tunduvalt kopsakam. Paar tundi peale keskööd serveeriti hiline õhtusöök - eelroaks täidetud baklažaanitükike, killuke lõhet ja pearoana valik beefist või rigattonist päikesekuivatatud tomatitega. Seekord kiidan rigattonit - kuigi ka liha oli mahlane, andis makaronidele siputatud parmesani juust koos kuivatatud tomatitega pastaroale väga huvitava maitse.
Desserdiks pakuti kirsi-vaarika kreemi ning muidugi käisid roogade juurde ahjusoojad kuklid. Joogivalikust pruukisime sel korral Chardonnay´d oma tuntud karges headuses. Öösel pikalt tukkuda ei lastud, kohe peale päikesetõusu hakati valmistuma hommikusöögi serveerimiseks - munaroog grillitud tomatite ja gouda-juustuga äratas kenasti üles. Seda pean küll ütlema, et erinevalt mõnest teisest lennufirmast on kohvi maitseelamus türklastel sedavõrd harjumatu, et mina eelistasin hommikujoogina kanget teed.
Pika lennu jooksul oli ilmselgelt toitustamisega liialdatud, sest vahemaandumisel vajas likvideerimist ummistus lennuki tualettruumis. Tehnilise peatuse ajal lahkus ligi kolmandik reisijatest, tänu millele sain lõviosa reisi viimasest kahest tunnist veeta keskmisel neljasel istmel pikutades.
Johannesburgis vahetus ka meeskond, pardale tõusis hommikuselt vissis nägudega seltskond, kes kiiruga kohvi-teed ja kirsikooki pakkudes sõna otseses mõttes jooksuga piki vahekäiku kärutades hoolimatult reisijaid müksisid.
Summaarseks hindeks Türgi rahvuslikule lennukompaniile neli miinusega, parim meeskond ja ka toiduelamus, rääkimata juba lennukiistmete mugavusest, esimesel reisitapil Tallinnast Istanbuli.
Kaplinn võttis meie reisiseltskonna vastu 24-kraadise soojusega ja naeratavate mustanahaliste piiriametnikega, kes Eesti passi nähes joviaalselt hõiskasid:
"Yes-yes , I know Estonia, you are russians!"
Pildil toitlustamine turistiklasssis, beef oma saatust veel ei aima!
No comments:
Post a Comment