Annaksin mina kindlasti. Esitatud on seitsmele, minu valikud oleks parim naispeaosa (Frances McDormand), meeskõrvalosa (Sam Rockwell) ja muusika. Filmile tervikuna poleks ma nii kindel ning muudes kategooriates ei oska kaasa rääkida. Suurepärane meelelahutus, täis ängi, viha, arrogantset tigedust ja siis dessertlusika otsaga ka ootamatut headuse-hellusevirvet. Kui vahetult peale filmi tundus, et kohati olid situatsoonidraama pintslitõmbed liialt paksud ja jämedakoelisedki, siis hiljem muljetades adusin äkki, et samasuguseid inimesi ja situatsioone võib kohata igal pool, ilmselgelt ka Eestis, kusjuures mitte ainult väikelinnas, vaid ka suisa meie päälinna kõrvaluulitsas! Aru ei saa ma sellest, miks on siin-seal linateost tituleeritud krimikomöödiaks?! Tegu on draamaga, et mitte öelda tragöödiaga ja kuigi mõni kild või totrus pani ka minu muigama-mühatama, on komöödiaks nimetamine parimal juhul turundusnipp.
"Kolm reklaamitahvlit linna servas", viiest viis, minge vaatama!
Pildil kahe näoga memmekas-võmm Dixon koos emaga, pilt dazeddigital.com lehelt
No comments:
Post a Comment