Lutikad-mutukad

    

Tulin raske poekotiga ning tavaari toetamiseks nihutasin jalaga köögitaburetti. Laua alt sibas minu nägemist mööda välja mingi mutukas. 

"Lutikas!" arvasin kaasaegselt. Aga tundus verejanulisest tegelasest märksa suurem. Igaks juhuks astusin tundmatule putukale peale. Kuna toit tahtis külmkappi laadimist, unustasin mõrtsukatöö ära ja kui meelde tuli kummardusin uurima. Hilis-hiliskeskeale kohaselt on silmanägemine viletsavõitu, sestap tegin moblaga pilti, et pärast suurendan ja uurin. Laiba jätsin asitõendina vedelema. Muidugi läks jälle meelest ära ja kui õhtul asusin einet valmistama, meenus jube elamus ning suurendasin telefoniekraani maksimumini.

Hernes oli, krt.!